Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Juncker pidas viimase uute algatuste kõne

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker jagas ka eile Strasbourgis otsimikumusisid. Seekordseks suudeldavaks oli tema Hollandi sotsist alluv Frans Timmermans. | FOTO: PATRICK HERTZOG / AFP / Scanpix

Kolm aastat tagasi oma esimeses kõnes Euroopa Komisjoni presidendina   olukorrast ühenduses deklareeris Jean-Claude Juncker, et tema ajal Euroopa Liit ei laiene. Eile üles astudes väljendas komisjoni juht aga veendumust, et ühenduse liikmete arv kasvab kindlasti taas.

Nagu Juncker täpsustas, tema juhitava Euroopa Komisjoni ja praeguse europarlamendi ajal – ehk 2019. aasta keskpaigani – uusi laienemisi ei tule. «Ükski kandidaat pole veel valmis,» põhjendas ta eile Strasbourgis europarlamendi täiskogu ees.

«Kuid pärast seda saab EL taas suuremaks kui 27,» lubas Juncker, lisas, et kandidaadid peavad seadma prioriteediks õigusriigi, ning korraldas külma duši ühele pikalt kandidaatmaa staatuses olnud riigile: «See välistab nähtavas tulevikus ELi liikmesuse Türgile.»

Nagu Juncker tõdes, on Türgi astunud juba mõnda aega suuri samme EList eemale. «Ajakirjanikud kuuluvad oma toimetustesse, mitte vanglasse. Nad kuuluvad sinna, kus valitseb sõnavabadus,» meenutas ta hulka meediatöötajaid, kes on pärast mullust riigipöördekatset Türgis türmi pistetud ja kellest paljusid peetakse kohtuotsuseta kinni juba ligi aasta.

«Lõpetage meie liikmesriikide solvamine sellega, et võrdlete nende liidreid fašistide ja natsidega,» jätkas Juncker Türgi karvustamist.

Selle kohta, kuidas Ühendkuningriigi lahkumine 2019. aasta 29. märtsil ELi 27-liikmeliseks muudab, märkis Juncker kõne lõpuosas, et see saab olema kurb moment, aga briti rahva tahet tuleb austada. Ühtlasi selgus, et päev hiljem löövad allesjäävate riikide esindajad klaase kokku.

Nimelt teatas Juncker, et kutsub tolle aja eesistujamaad Rumeeniat korraldama kaunis Sibiu linnas 2019. aasta 30. märtsil edasimineku tippkohtumist. Asjaolu, et Juncker nimetas kindlat linna, viitab, et ilmselt pakkusid selle välja juba rumeenlased ise ning ehk arvutab keegi juba praegu Bukarestis vajaminevate klaaside arvu.

Pärast Junckeri sõnavõttu pidas europarlamendi ees kõne Eesti eriesindaja Matti Maasikas. Eesistujariigi nimel kõneles ta plaanidest, kuidas kavatseb Eesti sel poolaastal käituda.

Maasika sõnul ei tohiks peljata ELi positiivses valguses näitamist. «See ei ole mitte ainult õige asi, mida teha, vaid võib end ära tasuda ka valimistel,» märkis ta.

«Me ei tohiks ka peljata rääkida ELi mittekuulumise hinnast, selle tagajärgedest – mis siiani on vaid hüpoteetilised –, mis juhtub, kui eurointegratsiooni eelistest loobuda,» jätkas ta. «Peame otsima teemasid, algatusi, asju, mis meid ühendavad – mitte ei sisalda liikmesriikide lõhestamise riski.»

Hiljem Postimehele kinnitas Maasikas, et ka eesistujamaa esindajana polnud tal eelinfot sellest, mida täpselt Juncker räägib. Ta märkis, et võrreldes varem oletatuga pööras komisjoni president üllatavalt vähe tähelepanu ühenduse ida- ja lääneosa erimeelsustele rändekriisi küsimuses.

«Tegelikult tuli ida ja lääne lõhe esile, kui ta rääkis, kuidas ida riikides on mõned tervise ja toidu kvaliteediga seotud asjad kehvemad kui läänes,» sõnas Maasikas.

Ette mõeldud üllatuspommiks pidas Maasikas Junckeri ettepanekut panna kokku Euroopa Komisjoni presidendi ja liidunõukogu presidendi ehk praegu Donald Tuski käes olev ametikoht. «Raske näha, et selle üle tuleks tõsine debatt,» hindas ta kohtade liitmise tõenäosust.

Samuti välja pakutud mõtet luua Euroopa tööturuamet kommenteeris Maasikas aga sõnadega: «No vaatame.»

Vastuseks küsimusele, milline osa Junckeri eile esitatud ettepanekutest võidakse nähtavas tulevikus ellu viia, soovitas Maasikas vaadata kõnega samal ajal välja antud n-ö kavatsuste kirja.

Too 12-leheküljeline dokument seab prioriteediks majanduskasvule ja töökohtade loomisele uue käigu sisse saamise. Kui õnneks läheb, võib tegu olla isetäituva ennustusega. Nagu Juncker isegi oma kõne alguses märkis, kosub ELi majandus juba viiendat aastat järjest.

Viimased kaks aastat on ELi majanduskasv ületanud Ameerika Ühendriikide oma. Ning ELi liikmete seas omakorda on paremas hoos eurotsooni riigid. Töötus on viimase üheksa aasta madalaimal tasemel ja Junckeri ametiajal on kogu ELis tekkinud kokku ligi kaheksa miljonit uut töökohta.

Kohe teisele kohale on kõnet saatnud kavatsuste kirjas seatud saanud digitaalse maailma teema. Esimese asjana seatakse seal eesmärgiks ELi küberturvalisuse kasvatamine.

«Tasub silmas pidada, et see oli Junckeri viimane kõne tingimustes, kus praegune Euroopa Komisjon saab veel asju teha,» rõhutas Maasikas. Järgmisel sügisel sama kõne ajal on juba väga ebatõenäoline, et Junckeri komisjon saaks veel uusi algatusi käima.

Maasikas nõustus mitu korda eilsel parlamendidebatilgi esile toodud mõttega, et Junckeri kõne toon oli märksa optimistlikum kui mullu. Eesti eriesindaja hinnangul võib selle põhjuseks olla muutunud keskkond.

«Esiteks poliitilised arengud,» rääkis Maasikas. «Selle aasta jooksul on ära jäänud mitmed ebakindlust külvanud asjad. [Kevadel Prantsusmaa presidendiks valitud Emmanuel] Macron tõestas, et tugeva Euroopa-meelse sõnumiga annab valimisi võita.» Toetus ELile on viimasel ajal kasvanud kõigis ühenduse riikides.

«Teiseks läheb majandusel paremini,» jätkas Maasikas. «Need asjad on aidanud hoida ja tugevdada ELi ühtsust.»

Euroopa Komisjoni presidendi europarlamendi ees peetav kõne olukorrast ühenduses on iga-aastane traditsioon. See tähendab, et parlamendi sügisesel avaistungil Strasbourgis peab komisjoni juht programmikõne teemadest, millele ELi institutsioonid võiksid alanud hooajal keskenduda.

Juncker jättis ka eilsele päevale väikseid isikliku ekstravagantsuse jälgi. Fotopankadesse ilmusid taas pildid temast kiilaspeale otsmikumusi andmas – seekord sai suudluse komisjoni sotsist asepresident, hollandlane Frans Timmermans.

Samuti keeldus Juncker vastuste voorus taas vastamast europarlamendi küsimustele. Kui suvel Malta eesistumise lõpuülevaate ajal põhjendas ta seda tühjenenud plenaarsaaliga, siis seekord tõi Euroopa Komisjoni president ettekäändeks teda juba avakõne ajal vaevanud puusavalu. Europarlamendi president Antonio Tajani paistis sellest sama nördinud kui suvel ja pakkus jäisel toonil, et laseb kutsuda arsti.

Hiljem nähti Junckerit üsna kabedal sammul europarlamendi koridorides liikumas.

Tagasi üles