/nginx/o/2017/09/14/7098969t1h32af.jpg)
Täna algav Venemaa ja Valgevene sõjavägede ühisõppus Zapad 2017 on ajanud Ida-Euroopa riigid ärevile. Manöövrid kestavad 20. septembrini.
Zapad 2017: kolm küsimust Venemaa suurõppuste kohta (5)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui palju võtab õppustest osa?
Ametlike Venemaa andmete järgi võtab harjutustest osa 12 700 sõjaväelast ja 680 ühikut sõjatehnikat, sealhulgas 138 tanki. Lääneriikide hinnangul on need numbrid tegelikkuses märksa suuremad, ulatudes hinnanguliselt 70 000-100 000 osavõtjani.
Zapad 2017 toimub Valgevenes, Lääne-Venemaal ja Kaliningradi enklaavis.
Millega on tegu?
Vene kaitseministeerium nimetab toimuvat kaitseharjutuseks – stsenaariumi järgi kaitseb Venemaa koostöös Valgevenega end väljamõeldud Veišnorija riigiga seotud vägede rünnaku eest. Viimased tegutsevad lääneriikide toel. «Illegaalseid relvaüksusi toetatakse piiri tagant, neile antakse sealt relvi ning õhu- ja mereväevõimekust,» seisab stsenaariumis. Vastase neutraliseerimiseks lõigatakse ära tema tee mereni, samuti blokeeritakse piirkonna õhukoridorid.
Veišnorijat toetavad kaks teist fiktiivset riiki: Lubenija ja Vesbasrija. Analüütikud on oletanud, et kolm riiki on tegelikkuses varjunimed Baltimaadele.
«Õppuse põhieesmärk on eri taseme staapide operatiivühitatavus, väe ja relvade juhtimise süsteemide rakendamine, kõikide tasemete komandöridele sõjaliste meetmete kavandamise ja väejuhtimise kogemuse andmine tänapäeva relvakonfliktide kogemuse alusel,» seisis kaitseministeeriumi ametlikus pressiteates.
Viimane Zapad toimus aastal 2013, mil Venemaa seisis silmitsi Ukraina kriisi ja president Vladimir Putini vastaste meeleavaldustega Moskvas. Mõni aega pärast manöövreid okupeeris Venemaa Krimmi ja alustas Ida-Ukraina niinimetatud separatistide sõjalist toetamist.
Mis paneb muretsema?
Ida-Euroopa riigid tunnevad muret, et Venemaa võib kasutada õppusi Trooja hobusena – jättes osa varustusest ja vägedest piirkonda alles. «Me ei saa olla täielikult rahulikud,» lausus Leedu kaitseminister Raimundas Karoblis.
Liitlased on ärgitanud Venemaad olema toimuva suhtes läbipaistvam ning aitama luua usaldust. «Läbipaistvus on parim viis intsidentide ärahoidmiseks,» lausus NATO peasekretär Jens Stoltenberg.
Baltimaades ja Poolas on kõrgendatud valmisolekus neli NATO lahingugruppi. Õhuruumis patrullivad Ühendriikide sõjalennukid, Poola sulges oma õhuruumi Kaliningradi lähistel.