Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Iseseisvuslased kavatsevad ELi jääda

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
End välisministriks tituleeriv Raül Romeva on korduvalt väitnud, et Kataloonia jääks pärast Hispaaniast lahkumist automaatselt ELi edasi. | FOTO: JOSEP LAGO / AFP / Scanpix

Iseseisvuspürgimusi välismaailmale tutvustava organisatsiooni Diplocat juht Albert Royo usub, et Kataloonial õnnestub saada riigina teiste tunnustus.

«See ei pruugi alguses lihtne olla, aga on ka teisi näiteid teistes Euroopa osades, kus uutel riikidel kulus aega, et saada rahvusvaheliselt kogukonnalt tunnustus,» märkis Royo ning tõi näiteks Sloveenia, kel kulus kaks aastat enne, kui laiema tunnustamiseni jõudis.

Royo arvas, et lõpuks võtab rahvusvaheline kogukond pragmaatilise lähenemise. «Meil on olulisi trumpe: Kataloonia on riigi kõige industrialiseeritum osa, piirkond, kus tegutseb üle 5000 Euroopa ettevõtte, need ettevõtted ei taha olla hädas. Nad paluvad oma valitsustelt, et nood üritaksid tee kriisist välja rääkida,» rääkis ta.

Nii Madridi kui ELiga asjade ajamise puhul arvas Royo, et iseseisvuslasi aitab see, et Katalooniast saadava maksutuluta ei saa Hispaania täita rahvusvahelisi kohustusi. See annaks neile võimaluse ähvardada ka eurotsooni põhjaviimisega.

«[Kataloonia piirkonna asepresident Oriol] Junqueras ütleb, et kõik riigid tunnustavad meid ja me ei lahku üldse EList,» sõnab iseseisvuskriitilise raamatu kirjutanud Joan Llorach ning arvab, et reaalsus on see, et Katalooniat ei tunnusta keegi. Ja märgib siis pisut õelalt juurde, et või kui, siis ehk Vladimir Putin.

Llorachile ei meeldi, et iseseisvuslased räägivad rahvale, et eraldudes jäädakse automaatselt ELi edasi. Ta meenutab end piirkonna välisministriks nimetava Raül Romeva intervjuud BBC-le, kus ajakirjanik püüab poliitikule selgitada, et lihtsalt ELi edasi jäämine pole kuidagi võimalik: «Küsi talt kasvõi tuhat korda, ta ütleb, et nad jäävad. Argument, mille ta annab, on see, et me oleme Euroopa kodanikud.»

Tänavu aprillis lõppes piinliku tulemusega Kataloonia piirkonna eelmise presidendi Artur Masi juhitud iseseisvuslaste delegatsiooni külaskäik USA endise presidendi Jimmy Carteri juurde. Carter keeldus nendega isegi ühisel pildil poseerimast.

Hiljem saatis Jimmy Carteri Keskus välja ka avalduse, kus rõhutas, et ei ekspresident ega tema keskus ei saa katalaani referendumiga tegeleda. Ning et Masi võõrustati vastuvisiidina Carteri külaskäigule 2010. aastal, kui ta võttis vastu Premi International Catalunya autasu.

Kõige tipuks järgnes kohtumisele avaldus USA saatkonnalt Hispaanias, milles teatati, et Washingtoni seisukoht Kataloonia küsimuses pole kuidagi muutunud: tegu on liitlase siseasjaga ning USA on pühendunud headele suhete säilitamisele ühtse ja tugeva Hispaaniaga.

Õiguspärase asjaajamise tähtsust meenutas sellenädalasel europarlamendi täiskogul Strasbourgis ka suurima fraktsiooni, Euroopa Rahvapartei liider Manfred Weber. «Euroopa aluspõhimõte on õigusriik, kui meil ei ole õigusriiki, pole enam demokraatiat,» sõnas poliitik, kelle enda kodupartei Kristlik-Sotsiaalne Liit on vähemalt korra EPP sees jätnud ühe Hispaania algatatud territoriaalse terviklikkuse resolutsiooni allkirjastamata.

«Mulle meeldib olla baierlane, ma olen sakslane ja eurooplane. Nende identiteetide vahel pole mingit vastuolu,» jätkas Weber seisukohavõttu Kataloonia teemadel. «Me peaksime neid erinevaid identiteete kombineerima ja tooma nad kokku. See pole aeg mitte uute müüride, vaid sildade ehitamiseks.»

Meie eesistumise alguses uuris Eesti positsiooni Barcelonas baseeruv päevaleht La Vanguardia. Nagu neile vastanud valitsuse pressiesindaja Triin Oppi kinnitas, toetab Eesti täielikult Hispaania kuningriigi territoriaalset terviklikkust ja suveräänsust.

«Hispaania on demokraatlik riik, ELi liikmesriik ning meie lähedane liitlane ELis ja NATOs,» märkis Oppi. «Kõik sisemised ja siseriiklikud probleemid ja küsimused tuleks lahendada vastavalt Hispaania seadustele.»

Llorach ei usu, et muu maailm hakkaks näppu viibutama, kui Hispaania keskvalitsus end Kataloonias kehtestab: «Iga kord, kui Ühendkuningriik saatis armee Põhja-Iirimaale, ei öelnud keegi midagi.»

Samas on Llorach veendunud, et samasugune seis Katalooniat ei ähvarda: «Hispaania valitsus ei saada siia kunagi armeed.»

Tagasi üles