Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Suurõppus Zapad 2017 sai avapaugu

1
KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Sõjaväeõppusel Zapad-2017 osalevad Valgevene tankid salajases asukohas. | FOTO: AP/SCANPIX

Venemaa kaitseministeerium kuulutas lääneriikides pikalt ärevust tekitanud Venemaa-Valgevene strateegilise suurõppuse Zapad 2017 eile alanuks.

Venemaa kinnitab endiselt, et õppus on kaitsva iseloomuga ning pole suunatud ühegi riigi vastu, lääneriigid suhtuvad sellesse väitesse aga skeptiliselt.

Venemaa ja Valgevene kindralstaabiülemate juhtimisel peetaval suurõppusel pannakse Venemaa kaitseministeeriumi sõnul proovile eri taseme staapide töö, katsetatakse väe- ja relvasüsteemide rakendamist ning soovitakse kõigi tasemete komandöridele anda planeerimis- ja juhtimiskogemust.

Eile ulatatigi õppusele kaasatud väeühenduste ja väeosade ülematele kindralstaabist pärit ümbrikud, milles peitusid käsud lahingülesannete täitmiseks.

Õppuse stsenaariumi järgi kaitseb Venemaa koos Valgevenega end väljamõeldud riigi Veišnorija rünnaku eest. Veišnorijat toetavad kaks teist fiktiivset riiki: Lubenija ja Vesbasrija. Analüütikud on oletanud, et need nimed on tegelikult Baltimaade varjunimed.

Kuna õppuse stsenaarium näeb ette, et Venemaale vaenulikke relvaüksusi toetatakse ka piiri tagant, lõigatakse ära vastase tee mereni (Suwałki koridor) ning blokeeritakse ka õhukoridorid.

20. septembrini kestval õppusel harjutatakse Valgevenes, Kaliningradis ja Lääne-Venemaal taktikalisi ülesandeid koos lahinglaskmistega, samuti kasutatakse õhu- ja õhutõrjejõude.

On teada, et eile anti õppusel Zapad häire Venemaa õhudessantväelastele Pihkvas, Tulas ja Ivanovos. Zapadi kõrval tegid eile harjutusi ka õppusega ametlikult mitte seotud üksused. Näiteks kuulutati, et ette teatamata õppuse käigus löödi tagasi tinglik rünnak Kõrgõzstanis asuvale õhuväebaasile. Samuti viis lahinglaskmisi läbi Venemaa Musta mere laevastik.

Kuigi varem on Venemaa suured sõjalised õppused osutunud eelmänguks näiteks Gruusia ja Ukraina ründamisele, on NATO seisukoht kindel: liikmesriike otsene sõjaline oht ei ähvarda. Seda kinnitas eelmisel nädalal Tapal ka alliansi peasekretär Jens Stoltenberg.

Selgelt mures on aga NATO liikmesuseta Ukraina. President Petro Porošenko sõnul võib Venemaa valmistuda suurte mõõtmetega pealetungiks, milleks on Ukraina piiri lähedale viidud juba sõjatehnikat ja sõdureid.

Üks lääneriikide suurim mure on õppuse läbipaistvus ja Venemaa valeinfo esitamine osalejate arvu kohta. Venemaa väidab surmkindlalt, et õppusest võtab osa 12 700 sõdurit.

NATO liikmesriigid on Venemaa väited osalejate arvu kohta ümber lükanud. Lääneriikide hinnangul osaleb õppusel sel korral ligikaudu 100 000 sõdurit. Rahvusvaheliste kokkulepete järgi tuleb aga üle 13 000 osalejaga õppusel tagada välisvaatlejatele läbipaistvuse huvides suurem ligipääs, mis on selgelt Venemaa huvide vastu.

Alates 2009. aastast on Venemaa kõigi korraldatud õppuste puhul väitnud, et osalejate arv jäi alla 13 000. Väga markantne näide valeinfo edastamisest pärineb eelmise aasta õppuselt Kavkaz 2016. Enne õppuse algust väideti, et osaleb 12 500 sõdurit. Pärast harjutuste lõppu avaldati, et tegelikult oli osalejaid vähemalt 120 000.

Venemaa andmetel on ametlikult kasutuses umbes 680 ühikut tehnikat, mille hulka kuuluvad 70 lennukit ja helikopterit, 250 tanki, 200 suurtükki ning 10 sõjalaeva.

Oma osa mängivad õppusel ka Venemaa julgeolekuteenistuse (FSB) agendid ja Venemaa välisministeeriumi ning hädaolukordade ministeeriumi töötajad.

Tagasi üles