Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >
Postimees 160 Juubeli puhul loe seda lugu tasuta!

Terrorimuret püütakse hoida vastasseisust väljas

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
Saada vihje
Barcelona rahumarsi osaleja, kes teatab, et tahetakse rahu, mistap kuningas ei tohiks relvi smugeldada. | FOTO: Lluis Gene / AFP / Scanpix

Nii Hispaania riigi kui Kataloonia piirkonna valitsus on püüdnud vaatamata järjest pingelisemaks kiskuvatele suhetele vältida üksteise süüdistamist Barcelona terrorirünnakutega seonduvas.

Kui Hispaania peaminister Mariano Rajoy 17. augustil Barcelonasse lendas, oli see esimene kord üle tüki aja, kui ta sai kokku Kataloonia presidendi Carles Puidgemontiga. Koos naeratati kaameratele ja suunduti nõu pidama. Kui kahe liidri vahel ka oli erimeelsusi, siis need jäeti kinniste uste taha ja avalikkuse ees toimis sujuv koostöö.

Lisaks Rajoyle saabus rünnakule järgnenud päevadeks Katalooniasse praktiliselt kogu Hispaania ladvik, tähtsamad valitsuse ministrid ning ka kuningas Felipe VI ja kuninganna Letizia. Veretööle järgnenud päeval seisid riigi valitsus, kuningapaar ja Kataloonia iseseisvusaktivistid Kataloonia väljakul peetud mälestusüritusel ühtse rivina.

Ajakirjandusse on aga Madridi ja Barcelona vastandamist terroriküsimuses jõudnud hoolimata sellest, et mõlemad pooled keelduvad üksteist ametlikult süüdistamast. Näiteks väidetakse, et kohe pärast talvist rünnakut Berliini jõuluturule soovitas keskvalitsus sulgeda autoliikluse 17. augustil veretöö toimumiskohaks saanud La Ramblale. Barcelona linnavalitsus aga eiras seda nõu.

Samuti kirjutas ajaleht El Periódico, et nii ülehispaanialine korrakaitsejõud Guardia Civil kui kohalik politseijõud Mossos D’Esquadra said juba kevadel USA Luure Keskagentuurilt (CIA) hoiatuse, et Barcelonas, täpsemalt öeldes just La Ramblal võib tulla terrorirünnak. Kataloonia piirkonna siseminister Joaquim Forn eitas USA-lt info saamist seni, kuni CIA ise teatas, et Mossosele niisugune teade tõesti saadeti.

Mossost on süüdistatud ka selles, et nad ei kahtlustanud esimese hooga terrorismi 16. augustil Alcanari linnas aset leidnud majaplahvatuse puhul. Hoolimata kahtlaste gaasisilindrite leidmisest teatas Mossos D’Esquadra, et tegu oli narkolaboriga.

Kui juhtumi enda kätte võtnud kohtunik teatas Mossosele, et intsident näeb kahtlaselt terrorirünnaku moodi välja, sai ta uurimist juhtivalt politseinikult vastuse: «Teie kõrgeausus, ärge liialdage.» 16 inimelu nõudnud Barcelona terrorirünnakuni oli jäänud vaid viis tundi.

Madridis baseeruva paremtsentristliku ajalehe ABC asepeatoimetaja Ramòn Perez-Maura kohaselt vihastas katalaani iseseisvuslasi aga see, kui kuningas Felipe VI ja kuninganna Letizia panid La Ramblale mälestuspärja, hüüti rahva seas korduvalt «Elagu kuningas!». Sestap teatasid iseseisvuslased, et nemad ei osale rahumarsil, kui sellel osalevad kuningas ja peaminister Rajoy.

Et monarh ja valitsusjuht andsid lubaduse osaleda, leidis kompromissikoha Barcelona linnapea Ada Colau – marsi etteotsa pandi päästetöötajad, riigi esindajad tulid neist 200 meetrit tagapool.

Seegi ei rahuldanud iseseisvuslasi, kes andsid omakorda vastulöögi. Väidetavalt pidas iseseisvusliikumise üks tugisambaid Katalaani Rahvusassamblee (ANC) marsi eel kiire kriisikoosoleku, mille tulemusel tuldi rahumarsile iseseisvuslippude ja iseseisvust nõudvate loosungitega.

Iseseisvuslaste vasakradikaalne tiib läks aga veel kaugemale. Kuigi ISIS ise võttis rünnaku eest vastutuse, tulid nemad meeleavaldusele plakatitega, kus süüdistasid juhtunus peaminister Rajoyd ja kuningas Felipet. Seda põhjusel, et nende süü läbi müüb Hispaania relvi araabia riikidele, nood on aga omakorda kaude seotud islamistidega.

Üks iseseisvuslaste süüdistus keskvalitsusele on olnud ka see, et nood ei ole lasknud Mossosel Europoliga liituda. Tegelikult ei luba Europoli reeglid kaasata rohkem kui üht politseijõudu riigi kohta ja Hispaania on andnud koha oma esinduses Mossosele. Sellegipoolest jääb keskvalitsuse kapsaaeda otsus mitte lubada Hispaania tõsiseima islamismiprobleemiga Kataloonia korrakaitsjaile ligipääsu Europoli andmebaasidele.

Tagasi üles