Kes on Birmas tagakiusatud rohingjad? (9)

Postimees
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Rohingjadeks kutsustakse Birma moslemiusulist vähemusrahvust, keda eri andmetel elab  budistliku enamusega Kagu-Aasia riigis üle 1,3 miljoni. Eskaleerunud vägivald piirialadel on aga põhjustanud enam kui 400 000 rohingja põgenemise Bangladeshi, kus nad on rääkinud, kuidas sõdurid tapavad tsiviilisikuid ja põletavad maha terveid külasid.

Birma Rakhine osariigis Tharya külas põlev maja 7. septembril. FOTO: STR/AFP/Scanpix
Birma Rakhine osariigis Tharya külas põlev maja 7. septembril. FOTO: STR/AFP/Scanpix Foto: STR/AFP

ÜRO juhtide hinnangul on sel tegevusel kõik etnilise puhastuse tunnused. Riigita rohingjad on aastaid pidanud kannatama tagakiusamise ja vägivalla käes ning nende staatus on pikka aega olnud Birmas plahvatusohtlik teema.

Paljud budistliku enamusega Birmas näevad neis sissetungijaid Bangladeshist ja keelduvad tunnistamast rohingja rahvuse olemasolu, öeldes, et tegemist on bengalitega, ehkki moslemid on Lääne-Myanmaris elanud juba põlvkondi.

Foto: Pm

Rohingjadel pole mitte mingisuguseid õigusi, ka mitte kodakondsust; piiratud on liikumisvabadus, lastele ei anta välja sünnitunnistusi, seadused piiravad abielusid ning samuti kontrollib võim sündivate laste arvu.

Inimõigusorganisatsiooni Human Rights Watch andmeil ei ole sünnipärasele kodakondsusele õigust neil rohingjadel, kes ei suuda tõestada, et nende esiisad on Birmasse asunud enne 1823. aastat, mil seal algas Briti okupatsioon.

Rohingjade kodakondsusvõimalused tühistati 1982. aasta seadusega, mille kehtestas militaarne hunta. Selle seaduse järgi saaksid rohingjad naturalisatsiooni korras kodakondsuse jällegi vaid juhul, kui suudetakse tõestada enda või oma vanemate viibimist Birmas enne 1948. aasta iseseisvumist.

ÜRO inimõiguste instituudi andmeil on rohingjadelt röövitud nende rahvus ja toimunud on süstemaatiline diskrimineerimine, mille ilmekas näide on see, et kodakondsust ja isikut tõendavaid dokumente on neil sama hästi kui võimatu saada.

Rahvusvahelisi riigikuritegusid uuriva organisatsiooni ISCI koostatud raportis seisab, et rohingja moslemite kogukonda on süstemaatiliselt riigi ajaloost välja kirjutatud, seda tihti ekstremistlike gruppide ja riigiametnike heakskiidul. ISCI sõnul viitavad sellised andmed genotsiidi esimestele sammudele.

Video. Birmast põgenenud sajad tuhanded rohingja moslemid kannatavad Bangladeshi pagulaslaagrites toidu- ja joogipuuduse käes, eilsest alanud vihmahooaeg muutis aga sealse olukorra veelgi keerulisemaks.

Peamised propaganda ja vägivalla õhutajad Arakani osariigis on üllatuslikult mungad, kes ühe või teise meetodiga levitavad moslemivastast äärmuslikku propagandat, mille peamine eesmärk on suurendada enda populaarsust. Üks Birma moslemite häälekaimaid vastaseid on usuliider Ashin Wirathu.

«Ma usun, et islam pole oht mitte ainult budismile, vaid kogu Birma rahvale ja riigile,» ütles budistlikuks Osama bin Ladeniks kutsutud munk. Wirathu vangistati 2003. aastal seoses budistliku äärmusorganisatsiooni 969 tegevusega, kuid vabastati amnestia alusel üheksa aastat hiljem.

Rohingjade sõnul maksab viietunnine reis Birma rannikult Lõuna-Bangladeshi sadamasse kuni 10 000 takat (100 eurot) iga täiskasvanu kohta. Põgenikke veavad paatidega üldjuhul Bangladeshi kalamehed, kes väidavad, et neil on moraalne kohus meeleheitel moslemitest usukaaslasi vabadusse aidata. Bangladeshi ametnikud süüdistavad neid seevastu inimkaubanduses ning on andnud kaluritele käsu selline tegevus peatada. FOTO: DANISH SIDDIQUI/REUTERS/Scanpix
Rohingjade sõnul maksab viietunnine reis Birma rannikult Lõuna-Bangladeshi sadamasse kuni 10 000 takat (100 eurot) iga täiskasvanu kohta. Põgenikke veavad paatidega üldjuhul Bangladeshi kalamehed, kes väidavad, et neil on moraalne kohus meeleheitel moslemitest usukaaslasi vabadusse aidata. Bangladeshi ametnikud süüdistavad neid seevastu inimkaubanduses ning on andnud kaluritele käsu selline tegevus peatada. FOTO: DANISH SIDDIQUI/REUTERS/Scanpix Foto: DANISH SIDDIQUI/REUTERS
Kommentaarid (9)
Copy
Tagasi üles