Süüria kurdid hakkavad autonoomiat nõutama (1)

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Valimakutsuvalt plakatilt Süüria kaguosas asuvas Qamishli linnas võib lugeda nii kurdi, araabia kui ka süüria keeles: «Valkimised on rahvaste revolutsiooni garant.»
Valimakutsuvalt plakatilt Süüria kaguosas asuvas Qamishli linnas võib lugeda nii kurdi, araabia kui ka süüria keeles: «Valkimised on rahvaste revolutsiooni garant.» Foto: DELIL SOULEIMAN/AFP/Scanpix

Süüria kurdide kontrollitud aladel toimub homme kohalike valimiste esimene etapp.

Kurdid moodustasid Süüria sõjaeelsest rahvaarvust umbes 15 protsenti. Hoolimata keskvalitsuse repressioonidest ei osalenud kurdid valdavalt 2011. aasta märtsis alanud ülestõusus president Bashar al-Assadi režiimi vastu. Selle asemel haarasid nad vaikselt kontrolli kurdienamusega piirkondades, kui valitsusväed olid sealt lahkunud.

Nüüd on Süüria kurdide üksused üks peamisi rünnakujõude äärmusrühmituse ISIS vastu. Kurdiväed kuuluvad džihadistide vastasesse koalitsiooni USA-ga.

Kurdid kontrollivad kolme poolautonoomset regiooni ja pooldavad Süüria muutmist föderaalriigiks. Nüüd kavatsevad kurdid korraldada regioonides esimesed kohalikud valimised.

Sammule on vastu nii Ankara kui Damaskus. Viimane peab kurdide kohalikke valimisi naljaks.

Homme algavad valimised toimuvad kolmes etapis. Esimesena valitakse esindajad rajooni või kogukonna tasandil.

Linnade ning regioonide nõukogude valimised toimuvad 3. novembril.

Valimiste viimane etapp algab 19. jaanuaril, kui valitakse esindajad kolme autonoomse piirkonna seadusandlikesse kogudesse ning ühte ühendavasse rahvaesindusse.

Süüria kurdide ametnike sõnul taotlevad nad demokraatlikku ja föderaalset riigikorda, mitte Süüria lõhestamist. Süüria suurima Kurdide Demokraatliku Liidu Partei juht Saleh Muslim distantseeris end Iraagi kurdidest, kes korraldavad 25. septembril referendumi iseseisvumise kohta.

«Me oleme osa Süüriast. Meie nõudmine ei ole lahkulöömine, meie nõudmine on föderalism,» sõnas ta.

«Süürias on see esimene samm, Iraagi (kurdide) jaoks võib see (referendum) tunduda viimase sammuna. Mõlemal puhul on küsimus kohaliku ja rahvusvahelise legitiimsuse saavutamises,» sõnas Washingtoni Instituudi Süüria-spetsialist Fabrice Balanche avalduses.

Iraagi Kurdistan sai autonoomia 1991. aastal.

Kaart: kus elavad kurdid?

Allikas:
Allikas: Foto: thekurdishproject.org
Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles