Kui vaadata Kataloonia referendumit sellega kaasnenud ulatusliku vägivalla taustal, siis on selge, et Hispaania valitsus läks vale teed pidi, leiab politoloog Eiki Berg.
Eiki Berg Kataloonia referendumist: mõne aastaga oleks võinud nii mõndagi muutuda (1)
Katalaanid käisid pühapäeval valimisjaoskondades, et anda oma hääl Madridi keelustatud iseseisvusreferendumil. Puhkenud vägivallas sai viga vähemalt 760 inimest. Hilisõhtul teatas Kataloonia president Carles Puigdemont, et referendumi tulemusena võitis Kataloonia õiguse kuulutada välja sõltumatu vabariik.
«On alati võimalik mõelda, et mis võiks olla alternatiiv,» rääkis Berg Postimehele. On ju nähtud teistsuguseid lahendusi, näiteks, kuidas Šotimaa üritas põhiseaduslikult iseseisvusreferendumit läbi viia Suurbritannias. «Kui me üritaks anda hinnangut sellele, mismoodi on siiani talitatud, siis ilmselt tänaste sündmuste valguses, eriti mis puudutab vägivalla kasutamist, arvan ma, et Hispaania keskvõim on teinud valesid sammusid,» märkis Berg.
Need valed sammud on tema hinnangul seisnenud selles, et olukorras, kus iseseisvusmeeleolud ei olnud veel mõni nädal tagasi eriti tugevad, ei tahtnud Hispaania valitsus dialoogi ja mõistlikku kompromissi otsida. Berg juhtis tähelepanu sellele, et avaliku arvamuse uuringute kohaselt oli siis Kataloonia iseseisvuse toetajaid 40 protsendi ringis.
Dialoogi astumine ja kompromissi otsimine oleks võinud Bergi sõnul tähendada seda, et üritatakse leida nö Šoti lahendust, legitimiseerida iseseisvustaotlus, aga seda mitte praegu, vaid umbes kolme kuni viie aasta pärast. «Kui katalaanid oleksid saavutanud selle, et neil on õiguslik alus iseseisvusreferendumi läbiviimiseks näiteks viie aasta pärast, siis ma arvan, et selle aja jooksul võib palju juhtuda. Viie aasta pärast võib olla olukord, kus iseseisvuslastel ei ole enam üldse mingit toetust. Mulle tundub, et need võimalused on maha mängitud,» leiab Berg.
Politoloog ütles, et ta ei kujuta, ette millise tulemuse pühapäevane referendum annab. Katalooniast on tulnud teateid, millest jääb mulje, et Hispaania politseijõud on suutnud enamikes valimisjaoskondades referendumi kihva keerata, teisalt aga katalaanid väidavad, et enamikes valimisjaoskondades on õnnestunud hääletus siiski läbi viia. Ei ole ka teada, kas asi läheb veelgi verisemaks või piirdutakse siiski esmaabi andmisega.
«Aga mis võib enam-vähem kindel olla, on see, et passiivne vastupanu jätkub mõne aja jooksul veel. Ehk see võib kaasa tuua massilised streigid, kodanikuallumatuse. Ma ei tahaks hästi uskuda, et see hakkaks kodusõda meenutama, aga kodanikuallumatust, mis võib elu välja suretada, võib küll ette tulla,» arvab Berg.
Ta lisas, et praegu ongi Kataloonias võtmetähtsusega küsimus pingete maandamine. «Mis puudutab Euroopa Liidu sisemist atmosfääri, siis ma arvan, et see sõltub sellest, kuivõrd pinget suudetakse maandada. Kui asi läheb väga karmiks ning jõu kasutamine toob kaasa inimohvreid, siis ma arvan, et kindlasti viibutatakse näppu Madridi suunas,» ütles Berg.