Küllap sai Venemaa meedia pühapäeval Kataloonias toimunud sündmustest tuleviku tarbeks kullaväärilist materjali, millega on võimalik tulevikus nii mõndagi põhjendada, arvab kommunikatsiooniekspert Andreas Kaju.
Andreas Kaju: Vene meedia sai Katalooniast kuldaväärt materjali (35)
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Andreas Kaju ütles Postimehele Kataloonia äsjast ebaseaduslikku iseseisvusreferendumit kommenteerides, et kuni referendumi laialipeksmise katseni oli arenenud riikide sümpaatia Hispaania keskvalitsuse poolel.
«Poliitikavaatleja võib küll püüda mõista jõu kasutamist põhiseadusliku kohtu ebaseaduslikuks tunnistatud referendumi läbiviimise takistamiseks (ehk sisuliselt kohtuotsuse jõustamiseks), kuid poliitilises plaanis oli see siiski halvasti läbimõeldud samm, mis lühiajaliselt küll toetab peaminister Rajoyd ja konservatiive ülejäänud Hispaanias, ent tegi pikaajalises plaanis Hispaania kooshoidmise ja poliitilise stabiilsuse tagamise oluliselt keerulisemaks,» leiab Kaju.
Kaju märkis, et Hispaania, iseäranis Kataloonia sotsiaalmeedia on täis videomaterjali, kuidas veriste nägudega väärikas vanuses inimesi lohistatakse mööda tänavaid või tulistatakse kummikuulidega. Sealjuures - referendumil osaleda soovinud olid rahumeelsed. «Küllap sai Venemaa meedia samuti tuleviku tarbeks kullaväärilist materjali sellest, kuidas Hispaania politsei konfiskeerib valimiskaste. Sellega on võimalik ühtkomateist tulevikus ära põhjendada,» arvab Kaju.
PR kaotus on Kaju hinnangul Hispaaniale arvestatav ja vähendab riigi valitsuse kapitali, legitiimsust lühiajaliselt kindlasti ka muudes rahvusvahelistes küsimustes. Samuti hajutab see Kaju arvates fookust - kindlasti on Hispaanial palju muid huve, sh kaasa rääkida ja edendada soovitud lahendusi rändekriisi lahendamiseks, Euroopa tuleviku küsimustes - ent täna näeb kuulaja, ka needsamad Hispaaniale toetust avaldanud riigipead, ainult kumminuia.
«Iseäranis kalliks võib aga poliitiline vägivald Hispaania jaoks kujuneda just Kataloonias endas. /…/ Rajoy (peaminister Mariano Rajoy – toim.), kes kindlasti praegu asub Madriidis oma toetajate kõlakojas, kus unitaarriigi patriotismi kõrvale mänguteoreetiline suutlikkus panna end teise poole saabastesse kasvõi korraks ei mahu, võib olla veendunud valitud sammude õigsuses,» märkis Kaju.
Ekspert märgib, et sellistes kriisiolukordades kinnitavad juhid endale alati, et kõige olulisem on olla kindlameelne, teha otsuseid ja tegutseda. «See on muidugi õige, aga see ei tähenda, et oma kalkulatsioonides ei peaks arvestama süsteemi teiste ja sinust sõltumatult oma plaane tegevate osade võimalikku liikumist,» lisab ta.
Kui keskvalitsus läheb kättemaksuaktsiooni käigus veel kaugemale ja kärbib Kataloonia autonoomiat, siis saavutatakse Kaju sõnul kiiresti kaks asja - Rajoy enda valijabaasi maruline toetus ja Rajoy ning Hispaania poliitilise legitiimsuse täielik kokkuvarisemine Kataloonias endas. «Veel enam - Rajoy meeskond võib mõeldagi, et halvas olukorras on see nende poliitiliste perspektiivide seisukohalt kõige parem lahendus. Pikas vaates on kahtlemata kaunis kehv ja loob pinnase sündmuste arenguks Kataloonias, mida ma veel paberile panna ei tihkaks.»
Kaju sõnul see aga ei tähenda, et katalaanid lähiajal võiksid mingit poliitilist toetust oma plaanile EL liikmesriikidelt või suurriikidelt saada. «1990ndate ja 2000ndate liberaalse internatsionalismi episood on selleks korraks läbi saanud ja taas prevaleerib territoriaalse puutumatuse põhimõte rahvusliku enesemääratluse põhimõtte üle - nii nagu see Külma Sõja ajal suurjõudude nägemuses praktikas toimis,» leiab ekspert.
See on osa realistide vaatest rahvusvaheliste suhete korrale, mis praegu Kaju arvates taas poliitikakujundate mõtlemist välispoliitikas raamistab. «Ka meie koduses välisministeeriumis ollakse tegelikult ilmselt äärmiselt pettunud Hispaania keskvalitsuse taktika osas ent strateegilistel põhjustel, Eesti julgeolekuga seotud põhjustel ning realismi juurdunud põhjustel ei ole Eesti sugusel piiririigil lihtsalt otstarbekas öelda midagi enamat, kui öeldud on. See on tänane asjade seis ja kui geopoliitiline olukord meie jaoks oluliselt soodsamaks ei muutu, jääme ka edaspidi sarnaste olukordade puhul hillitsetud rolli,» usub Kaju.
Ta lisab, et muidugi on süüdi ka Kataloonia kohalikud iseseisvuslased ja nende poliitilised liidrid. Süüdi selles, et üldse olukorda destabiliseeritakse või et põhiseadusliku kohtu silmis ebaseaduslikuks kuulutatud referendumit läbi viima mindi. «Aga nad pole süüdi poliitilise probleemi lahendamises vägivallaga, mis on tegelikult demokraatia tingimustes täielikult vastuvõetamatu ja seda mõtlevad privaatselt ühtemoodi suurem osa EL poliitilistest liidritest Merkelist Macronini. Hispaania valitsus aga mängis oma suure eduseisu väga kiiresti hoopis patiseisuks. Ja pikemas perspektiivis - kes teab, võibolla avati uks arengutele, mis sajandite pikkuse pingutuse sootus nullib,» pakub Kaju.
Aga mida Hispaania valitsus ikkagi tegema oleks pidanud? «Ignoreerima referendumit ning piirduma tõdemusega, et vastavalt Hispaania põhiseadusele ja põhiseadusliku kohtu otsusele on selline referendum ebaseaduslik ja selle tulemus mittelegitiimne. Kõik EL liikmesriigid ja rahvusvaheline üldsus oleks seda ühemõtteliselt toetanud ja kõik oleks rahvusvaheliste suhete päevakorras olevate muude teemadega rahulikult edasi liikuda,» leiab ekspert.