/nginx/o/2017/10/06/7181459t1h47be.jpg)
Oma valitsuse ametnike jõhker hukkamine, tuumaähvardused ja raketikatsetused võivad jätta mulje, et Donald Trumpil on täielik õigus Põhja-Korea liidrit Kim Jong-uni hulluks nimetada, kuid CIA eksperdid väidavad vastupidist.
CIA: Kim Jong-un ei ole hull
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
CIA vanemametnikud sõnasid kolmapäeval, et Kim ei tegutse nagu maniakaalne provokaator vaid järgib ratsionaalset loogikat, mis põhineb režiimi pikaajalisele säilitamisele.
«Kim Jong-uni tegudes on selge eesmärk,» lausus CIA Korea missioonikeskuse asejuht Yong Suk-lee, kes arutas USA ja Põhja-Korea vahelisi pingeid George Washingtoni ülikoolis toimunud konverentsil.
«See, et ta ühel hommikul ärkaks ja otsustaks Los Angelesele tuumapommi visata, ei ole miski, mida Kim Jong-un tõenäoliselt teeks,» sõnas Lee. «Ta tahab valitseda veel kaua ja surra rahus oma enda voodis.»
Ehkki president Trump jätkab Kimist hullumeelse pildi maalimist, näevad julgeolekuametnikud paariariigi juhti teises valguses.
«Tegelikult on Kim Jong-un viimane inimene, kes poolsaarel konflikti sooviks,» jätkas Lee. «Meil on siin riigis kalduvus alahinnata konservatismi, mis sellistes autoritaarsetes riikides valitseb.»
Kuigi Kim ei pruugi sõda tahta, näeb ta vastasseisu säilitamises võtit oma võimu säilitamiseks. «Põhja-Korea on poliitiline organism, mis elab vastandumisest,» lausus Lee.
Alates oma isa surmast 2011. aastal on Kimi tee poliitilisest uustulnukast kindla käega valitsejani põhinenud režiimi siseselt võimu kindlustamisel ja Põhja-Korea tuumariigiks muutmisel.
Siseriiklikul tasandil on Kim näidanud valmidust kõrvaldada kõik, kes võiksid tema valitsemist ohustada.
Lõuna-Korea mõttekoja Riiklik Julgeolekustrateegia raporti kohaselt on ta võimule tulekust alates käskinud tappa vähemalt 340 inimest. 140 neist olid valitsuse, sõjaväe ning partei vanemametnikud.
2013. aastal lasi Kim hukata oma onu Jang Song-thaeki ning teda kahtlustatakse ka oma poolvenna Kim Jong-nami mõrva korraldamises Malaisias, ehkki Pyongyang on seda kategooriliselt eitanud.
Kimi käitumine paistab aga peegeldavat pigem enesekeskset huvi kui impulsiivseid otsuseid. See kajastub ekspertide sõnul ka tema suhetes USA-ga.
«Kimi pikaajalisem eesmärk on jõuda USA-ga mingi suurema jõukokkuleppeni ja eemaldada USA kohalolek poolsaarelt,» arvas Lee, lisades, et Kimi soov on teha Põhja-Korea globaalselt mõjukaks riigiks.