3,5 miljardit eurot ehk umbes 54 miljardit krooni, mida eile Brüsselisse Gruusia toetajate konverentsile kogunenud sõjast rüüstatud maale lubasid, üllatasid isegi ürituse korraldajaid Euroopa Komisjoni ja Maailmapanka.
Eilne päev tõi Gruusiale üle ootuste rohkelt abilubadusi
23. oktoober 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Seda on rohkem, kui me lootsime ja seetõttu on täna rõõmupäev, märkis abikonverentsile järgnenud pressikonverentsil ELi välissuhete volinik Benita Ferrero Waldner.
Sama meelt oli ka Gruusia peaminister Lado Gurgenidze. Ta kinnitas, et tema kodumaa on sügavalt liigutatud sellisest solidaarsuse näitamisest.
Suurima summaga tulid välja Ameerika Ühendriigid, kes lubasid järgmise kolme aasta jooksul toetada Gruusiat miljardi dollari ehk ligi 12 miljardi krooni eest. USA-le järgnesid panuse suuruselt Rahvusvaheline Valuutafond (IMF), Euroopa Komisjon ja Jaapan.
Gruusial on palju sõpru
Esimeses järjekorras suunatakse toetus konfliktis kannatanute, sealhulgas 65 000 kodu kaotanud inimese põhivajaduste rahuldamiseks ja infrastruktuuri parandamisse. Tähtsuselt teine on Gruusia eelarvepuudujääkide katmine – näiteks pensionideks ja riigitöötajate palkadeks raha andmine.
«Me jagame pühendumist Gruusia territoriaalsele terviklikkusele, tema majanduse ja demokraatia arengule ning ka integratsioonile naabermaade ja rahvusvaheliste institutsioonidega,» ütles USA abiagentuuri USAID juht Henrietta Fore. «Asjaolu, et nii palju erinevaid riike ja organisatsioone otsustas siia tulla, näitab, et Gruusial on palju sõpru, kes tahavad, et tal hästi läheks.»
67 riigi ja organisatsiooni esindajad kokku toonud konverentsi esialgseks eesmärgiks oli kindlustada Vene invasiooni käigus lõhutud maale kolmeks aastaks vähemalt 2,38 miljardi euro (ligikaudu 37,2 miljardi krooni) eest abi.
Välisminister Urmas Paet teatas eile Brüsselis, et Eesti on valmis tänavu ja tuleval aastal toetama Gruusia ülesehitustkokku 17 miljoni krooniga.
Välisministeeriumi teatel tõi Paet esile ka seda, et lisaks Gruusiale humanitaarabi andmisele ja selle riigi ülesehitamise toetamisele peaks EL kasutama praegust olukorda ning andma omapoolse tõuke sidemete tugevdamiseks Gruusia ja teiste idapoolsete riikidega.
«Praegu on aeg üle saada oma hirmudest ja edastada nendele riikidele selge sõnum, et tubli töö ning reformide läbiviimise järjel on nad teretulnud saama osaks ühtsest Euroopa väärtuste süsteemist,» ütles Paet.
Eesti koostööprioriteet
Gruusia oli juba enne sõda üks Eesti arengukoostöö prioriteetriike Ukraina, Moldova ja Afganistani kõrval.
Siiani on Eesti Gruusiale annetanud 15,5 tonni abi. Komplekteerimisel on veel üks abisaadetis, mis keskendub laste aitamisele. Samuti on Eesti Gruusiasse läkitanud neli kriisipsühholoogi, kaks IT-spetsialisti ja demineerijate rühma. ÜRO Lastefondi (UNICEFi) kaudu on Eesti konfliktis kannatanud lapsi toetanud miljoni krooniga.