Keskkonnakaitseorganisatsioonid on vihased Sotši olümpiamängude tarvis tehtavate ehitustööde pärast, mis ei arvesta väärtusliku looduse ega kaitsealuste piirkondadega.
Keskkonnakaitsjaid ärritab Sotši OMi rajatiste püstitusviis
6. mai 2011, 17:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Talimängude korraldajate väitel on Sotši võistlused «rohelised», mis tagatakse rohkearvuliste puude istutamisega, et korvata muid kahjusid, vahendas AFP.
Keskkonnakaitsjate väitel hävitatakse looduslikke paiku, mida ei saa millegagi korvata. Näiteks Musta mere rannikul asuv rannakaitseala rikutakse ära sinna ehitatava raudteega.
Sotši 2014. aasta talimängudeni on jäänud enam kui 1000 päeva. Mängude ettevalmistamise eest vastutav asepeaminister Dmitri Kozak ütles peaminister Vladimir Putinile, et 70 protsenti olümpiaehitistest Sotšis või ümbritsevates mägedes on valmis.
Keskkonnkaitsjate sõnul saaks hävingut vältida, kui ehitajad kuulaksid nende nõuandeid. Seda aga pole tehtud ja kibekiiresti tehtud ehitusplaanid on hoitud salajas.
«Keskkonnakahjud on oluliselt suuremad, kui me alguses oletasime. Tundub, et Sotšis pole mitte mingit valitsust. See on distantseerunud olümpiaprojektidest, kuna kirjutamata seaduse järgi tööde käiku sekkuda ei tohi,» rääkis Põhja-Kaukaasias tegutseva keskkonnakaitseorganisatsiooni esindaja Suren Gazaryan.
Teda ennast peeti kinni, kui ta püüdis vastustada kaitsealal olevate haruldaste mändide langetamist. «Mõnikord tundub, et nad pilkavad meid ja viivad ehitustööd läbi halvimal võimalikul viisil,» rääkis ta.
Gazaryani sõnul teevad ehitajad seda, mida ise tahavad ja Sotši rahvuspargis jaanuaris aset leidnud maalihe oli selle heaks näiteks.
Ehitustöödel hoiavad silma peal kohalikud keskkonnakaitsjad. Rahvusvahelised organisatsioonid, nagu näiteks Greenpeace ja WWF tõmbusid hankest eelmise aasta lõpus eemale.