NATO lükkas ümber Briti päevalehe The Guardian süüdistuse, nagu jätnuks alliansi merevägi Vahemerel surema seal triivinud paaditäie põgenikke.
NATO lükkab ümber ajalehe süüdistuse 61 põgeniku surmas
9. mai 2011, 17:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
NATO lükkas ümber väite, nagu olnuks alliansi õhu- või merejõud põgenikepaati märganud, vahendas BBC News.
The Guardian väitis, et põgenikepaadi 72 asukast 61 suri kahenädalase triivimise jooksul nälja ja janu kätte. Ajalehe väitel märkasid paati nii NATO laev kui sõjaväekopter.
Põgenikepaat oli teel Liibüast Tripolist Itaalia suunas, kuid paadis lõppes mootorikütus ning peagi said otsa ka toidu- ja joogivarud. Ellujäänud paadipõgeniku sõnul surid igapäevaselt paadis ka naised ja väikelapsed.
Paadipõgenikud helistasid oma teisel sõidupäeval, 26. märtsil Itaalia preestrile Mussie Zeraile, kes on varemgi põgenikke abistanud. Preester omakorda teavitas Itaalia rannakaitset.
Ellujäänud paadipõgeniku Abu Kurke sõnul ilmus varsti pärast seda paadi juurde helikopter, mis heitis alla veepudeleid ja küpsisepakke, kuid hiljem enam abi ei saadud.
Kas 29. või 30. märtsil triivis paat lennukikandja lähedusse, ellujäänute sõnul tõusid laevalt õhku kaks lennukit ning lendasid üle paadi, kust näidati neile nälgivaid väikelapsi. Kuid mingit abi neile ei osutatud.
The Guardiani andmeil pidi laeva näol olema tegu Prantsuse lennukikandjaga Charles de Gaulle.
NATO teatel oli tol ajal alliansi käsutuses seal piirkonnas vaid Itaalia lennukikandja Garibaldi. Väited, nagu märganuks NATO laev põgenikke ja olla nad seejärel hätta jätnud, ei vasta alliansi teatel tõele.
NATO kinnitas, et nende alused olid teadlikud oma kohustusest aidata hättasattunud põgenikke ning 26.-27. märtsil päästeti seal piirkonnas üle 500 sõjapõgeniku.