Jõustusid ELi sanktsioonid Süüria vastu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Meeleavaldus Londonis Süüria saatkonna juures president Bashar al-Assadi vastu.
Meeleavaldus Londonis Süüria saatkonna juures president Bashar al-Assadi vastu. Foto: SCANPIX

Alates tänasest on Süüria presidendi Bashar al-Assadi nooremal vennal ja veel 12 Süüria ametiisikul keelatud reisida Euroopa Liidu riikidesse, karistuseks nende rolli eest demonstrantide vastu toime pandud vägivallas.

ELi sanktsioonid, mille raames külmutatakse ühenduse alal ka nimetatud 13 isiku varad ja keelatakse relvamüük Süüriale, jõustusid täna, mil need avaldati Euroopa Liidu Teatajas (pdf-fail).

ELi maad leppisid karistatavate võimuisikute nimekirjas kokku möödunud reedel. Mitme riigi vastuseisu tõttu president Bashar al-Assadi sinna ei lisatud, kirjutas AFP. Väidetavalt avaldas karmimatele sanktsioonidele vastuseisu ka Eesti, mis on mures Süüria naaberriigis Liibanonis röövitud seitsme ratturi pärast. Välisminister Urmas Paet ütles eelmisel nädalal Postimehele, et Süüria sanktsioonide arutamist ELis ei maksa ratturite juhtumiga seostada.

Uued sanktsioonid, mille seas on viisakeeld ja varade külmutamine, kehtestati kokku 13 isikule. Nimekirja eesotsas on presidendi 43-aastane vend ja vabariikliku kaardiväe juht Maher al-Assad, keda peetakse meeleavaldajate vastaste repressioonide peamiseks korraldajaks.

Musta nimekirja kantute seas on ka luureteenistuse ülem kindral Ali Mamluk ja siseminister Mohammed Ibrahim al-Shaar.

Sanktsioonide eesmärk on ELi välispoliitikajuhi Catherine Ashtoni sõnul veenda Süüria riigijuhte lõpetama vägivalda ja alustama poliitilist reformi. Vastasel juhul karmistab EL sanktsioone veelgi.

Inimõiguslaste sõnul on Süürias märtsis puhkenud rahutuste käigus tapetud üle 600 inimese ning 8000 inimest on pandud vangi või läinud kaduma.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles