/nginx/o/2017/12/01/7367543t1h6dcd.jpg)
Türgi president Recep Tayyip Erdoğan alustab neljapäeval visiiti Kreekasse, et otsida lahendusi kahe riigi suhteid endiselt varjutavatele vaidlustele.
Erdogan alustab ajaloolist visiiti presidendina Kreekasse
7. detsember 2017, 07:02
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Viimati külastas Türgi riigipea Kreekat 65 aasta eest. President Celal Bayar käis Kreekas 1952. aastal, samal aastal, kui mõlemad riigid USA tugeval toel NATOga liitusid.
Türgi liitumiskõnelused Euroopa Liiduga on takerdunud ja Ankara suhted suure osa Läänega jäised. Erdoğanile endale on see alles teine reis ELi liikmesriiki pärast mullust nurjunud riigipööret. Oktoobris külastas Türgi president Poolat.
Peaministrina on Erdoğan käinud Kreekas kaks korda (2004. ja 2010. aastal), et edendada Ankara ja Ateena lähenemist, mis sai alguse ränkadest maavärinatest 1999. aastal, mis tabasid riike paarinädalase vahega.
Riikide suhted on keerulised sellest ajast, mil Osmani impeeriumi varemeile moodne Türgi vabariik loodi.
Erdoğani 2002. aastal võimule tulnud islamijuurtega Õigluse ja Arengu Partei (AKP) võttis suuna pragmaatilistele kaubandusele ja turismile rajatud suhetele ning Kreekast sai Türgi ELi püüdluste oluline toetaja.
«Erdoğani visiiti saab käsitleda osana 1999. aastal alanud pikast lähenemisfaasist kahe riigi vahel,» ütles Istanbuli Kadir Hasi ülikooli Rahvusvaheliste ja Euroopa Uuringute Keskuse direktor Dimitrios Triantaphyllou.
Ta lisas, et kuigi Kreeka-Türgi suhted on suhteliselt tugevad, ei ole ainsatki tervest reast vaidlusküsimustest lahendatud.
«Pragmatismi kõrval eksisteerib kahe riigi vahel endiselt lai lõhe,» lisas ta. See puudutab Bütsantsi pärandit Istanbulis, territoriaalvete küsimusi, Küprose teemat ja paljut muud.