Küprose presidendivalimised lähevad teise vooru

BNS
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
President Nicos Anastasiades hääletamas Limassoli valimisjaoskonnas.
President Nicos Anastasiades hääletamas Limassoli valimisjaoskonnas. Foto: Xinhua/PIO/imago/Xinhua

Küprosel pühapäeval toimunud presidendivalimiste esimese vooru võitis pühapäeval president Nicos Anastasiades, kes peab minema teises voorus vastamisi Stavros Malasiga, selgus rahvusringhäälingu RIK avaldatud lõplikest tulemustest.

Anastasiades võitis 35,5 protsenti häältest, teisele kohale jäi Malas 30,25 protsendiga. Nicholas Papadopoulos oli kolmas 25,6 protsendiga.

Valimiste teine voor toimub 4. veebruaril.

Valimisaktiivsus jäi eelmistele valimistele alla ja oli 71,4 protsenti.

Endiselt on päevakorral pea 44 aastat kestnud lõhe rahvusvaheliselt tunnustatud kreeklaste enamusega Küprose Vabariigi ja nõndanimetatud Põhja-Küprose Türgi Vabariigi vahel. Viimane loodi 1974. aastal pärast seda, kui Türgi vastusena Ateena-toetatud riigipöördekatsele sinna oma väed viis. Riigina tunnustabki seda vaid Türgi.

Anastasiades on lubanud viivitamata taasalustada kõnelusi Türgi toetatud Põhja-Küprose võimudega, mis katkesid eelmisel aastal. Anastasiades peab muu hulgas oma teeneks kriisis majanduse toibumist.

Malas tegutses tervishoiuministrina aastatel 2011–2012 ja kaotas Anastasiadesele 2013. aasta presidendivalimistel. Malas on Anastasiadest kritiseerinud, et president pole teinud piisavalt maa ühendamiseks.

Juulis jõuti ÜRO vahendatud kõnelustel Anastasiadese ja türgiküproslaste liidri Mustafa Akıncı vahel taasühendamisele lähemale kui kunagi varem.

On märke, et taasühendamine on senistest nurjumistest tingitud tüdimuse tõttu muutunud üha keerulisemaks. Midagi ei tee lihtsamaks ka asjaolu, et sel kuul saare põhjaosas toimunud valimistel saavutasid tugeva tulemuse taasühendamist vastustavad erakonnad.

Ent kuigi taasühendamise teema pole päevakorrast kuskile kadunud, domineerivad sel korral valimistel majandusküsimised.

Kasv on olnud stabiilne 2015. aastast peale, kuid majandus on endiselt viletsamas seisus kui enne kriisi. Töötuse määr on 11 protsenti ja pankadel on kaelas halvad laenud. Taastumine on turismibuumist hoolimata olnud analüütikute sõnul suhteline.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles