Kurdid ärgitavad Ühendriike Türgi vastu tegutsema (2)

Kurdid pelgavad, et USA soovimatus teha rohkem Afrinile sooritatava Türgi pealetungi peatamiseks on märk sellest, et lõppastmes jäävad nad kaotajaks Süürias mõjuvõimu pärast toimuvas heitluses.

Lisaks on Afrin sümboolse tähtsusega - see oli üks esimesi kurdide piirkondi, mis asus võitlema president Bashar al-Assadi režiimi vastu ja toetama kurdide isevalitsemispüüdlusi.

Afrini kontrolliv kurdi rühmitus Rahvakaitseüksused (YPG) on USA liitlane terrorismivastases võitluses ning USA peab rühmitust üheks võitlusvõimelisemaks jõuks Süürias.

Kuigi USA saab end distantseerida Afrinis toimuvast võitlusest, siis riik ei saa vaikselt kõrvalvaatajaks jääda, kui Türgi täidab ähvarduse laiendada pealetung Manbiji linnale, kus asuvad USA sõdurid.

«Kuidas nad saavad jääda käed rüpes kõrvale?» küsis kõrge kurdi poliitik Aldar Khalil, pidades silmas äärmusrühmituse Islamiriik (ISIS) vastu loodud ja USA juhitud koalitsiooni. «Nad peaksid täitma kohustused, mis nad võtsid selle üksuse ees, mis osales koos nendega (terrorismivastases võitluses). Peame nende ebaselget ja otsustamatuid seisukohti mureallikaks.»

Khalil, üks kurdide isevalitsemise arhitekte, ning veel kolm kõrget kurdi ametnikku ütlesid uudisteagentuurile Associated Press, et nende hinnangul pole Afrini pealetungi peatamiseks tehtud piisavalt ning nad on väljendanud oma pahameelt nii USA kui ka teiste lääneriikide ametnikele.

Poliitikute sõnul on USA ametnikud võtnud avalikkuses vastukäivaid seisukohti.

USA tahab, et liitlastest YPG kontrolliks Põhja- ja Ida-Süürias alasid, mida varem kontrollis ISIS, et takistada rühmituse naasmist ja hoida Iraan piirkonnast eemal. Afrin pole nende kahe eesmärgi saavutamiseks hädavajalik ning USA ametnikud ütlevad, et see suunab ressursse mujale ISISe-vastasest võitlusest.

USA koalitsioon on distantseerinud end Afrinis tegutsevatest kurdi üksustest, öeldes, et nad pole saanud USA-lt väljaõpet ega pole osa ISISe-vastasest sõjast Ida-Süürias. Samas ütleb USA, et Türgi pealetung pole abiks.

«Suurenenud vägivald Afrinis tekitab segadust seni võrdlemisi stabiilses Süüria osas. Lisaks tõmbab see tähelepanu eemale püüdlustelt tagada Daeshi alaline seljatamine ning Daesh võib seda ära kasutada, et varustada ja anda varjupaika» oma võitlejatele, ütles koalitsioon Associated Pressile saadetud kirjas.

Ankara peab YPG-d osaks Türgis riigi keskvõimu vastu sõdiva Kurdistani Töölisparteist (PKK) ning lubas tõrjuda YPG oma piirilt.

Kuigi USA saab end distantseerida Afrinis toimuvast võitlusest, siis riik ei saa vaikselt kõrvalvaatajaks jääda, kui Türgi täidab ähvarduse laiendada pealetung Manbiji linnale, kus asuvad USA sõdurid.

Kurdi ametnike sõnul ei oota nad, et USA läheb Türgiga sõtta või saadab sõdureid Afrini appi.

«See aga ei tähenda, et USA-l pole rolli Afrinis toimuva sõja peatamiseks,» lausus kurdide saadik Washingtonis Nobohar Mustafa.

Kurdi ametnikud polnud üllatunud, kui USA distantseeris end Afrini vaidlusest, aga ei oodanud, et nende seisukoht saab olema sedavõrd tagasihoidlik.

Khalil ja Mustafa teevad Washingtonis ja Euroopas lobitööd, et viimased suhtuksid Türgi pealetungi agressiivsemalt. Nad on teinud ettepaneku kutsuda Afrini kurdide ja Türgi sõdureid eraldama Süüria valitsusväed või luua nende vahele kitsas puhverala rahvusvaheliste vaatlejatega.

Mustafa sõnul saaks USA argumenteerida, et YPG kohalolek Loode-Süürias, kus asub terrorivõrgustiku Al-Qaeda tugipunkt, on hädavajalik terrorismi vastu võitlemiseks. Khalili sõnul on ta survestanud teisi NATO liikmesriike, et need ärgitaksid Türgit õhulööke peatama.