Hezbollahi liider kohtus salaja sunniitide juhiga

Oliver Tiks
, reporter / toimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Liibanoni mõjuvõimsa šiialiikumise Hezbollahi liider šeik Hassan Nasrallah (vasakul) ja sunniitide parlamendienamuse juht Saad Hariri kohtusid esimest korda kahe aasta jooksul.
Liibanoni mõjuvõimsa šiialiikumise Hezbollahi liider šeik Hassan Nasrallah (vasakul) ja sunniitide parlamendienamuse juht Saad Hariri kohtusid esimest korda kahe aasta jooksul. Foto: AFP / Scanpix

Liibanoni sõjaka šiiaorganisatsiooni Hezbollahi esimene mees šeik Sayyed Hassan Nasrallah kohtus pühapäeval esimest korda pärast kahe aasta tagust sõda Iisraeli vastu oma peamise poliitilise vastase, sunniitide enamuse liidri Saad al-Haririga.

Haruldane kohtumine tähistab läbimurret kahe islamileeri suhetes ning leevendab ilmselt pingeid enne järgmise aasta valimisi, vahendas Reuters.

Kohtumise järel tehtud avalduses kinnitasid mõlemad pooled, et nad toetavad rahvuslikku ühtsust ja tsiviilrahu ning tunnistavad vajadust ära hoida pingeid. Selle nimel ollakse valmis poliitilistest erimeelsustest hoolimata tugevdama omavahelist dialoogi, märgiti avalduses.

Hezbollahi telekanal al-Manar näitas ka kaadreid kohtumisest, millel osalesid Nasrallahi ja Hariri kõrval ka nende nõunikud. Osapooled kinnitasid, et vestlus toimus «ausas ja avatud» vaimus. Liibanoni rivaalitsevate gruppide vahel on väiksemaid kohtumisi toimunud ka varem, kuid eilset peetakse neist kahtlemata kõige tähelepanuväärsemaks.

Selle aasta mais olid samad mehed veel ajamas riiki poolteist aastat väldanud poliitilise konflikti tõttu peaaegu kodusõja lävele, enne kui Qatari vahendusel õnnestus sõlmida kodurahulepe, mis tõi Liibanonile uue presidendi ja uue ühtsusvalitsuse.

Hezbollah on suurim ja mõjukaim poliitiline rühmitus riigis ning sellel arvatakse olevat rohkem relvi kui Liibanoni armeel, mis ongi viimaste aastate tüli suurimaks põhjuseks. Relvades loobuma liikumine ilmselt ei nõustu, küll aga ollakse valmis rääkima vastasleeriga sisside rollist riigi kaitsestrateegias.

 

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles