Riigikogu väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni sõnul ei kehti enam Euroopa jagamine idaks ja lääneks või uuteks ja vanadeks, eristamise aluseks on pigem riikide suutlikkus kriisiga toime tulla.
Mihkelson: kriis muutis eraldusjooni Euroopas
29. mai 2011, 23:15
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Isamaa ja Res Publica Liitu (IRL) kuuluv Mihkelson ütles usutluses BNSile, et 2004. aasta ELi laienemise järel oli selgelt märgata vastandamine põhimõttel ida ja lääs ning uued ja vanad. «Täna ei ole selline vastandamine enam selgelt domineeriv,» märkis väliskomisjoni esimees.
Mihkelson meenutas, et globaalse finantskriisi alguses, kui kriisilaine hakkas lähenema Euroopale, tõstatati lääne meedias sageli küsimus sellest, kuidas Ida-Euroopa kriisi üle elab ja milliseid «poliitilisi kataklüsme» see Ida-Euroopas kaasa võib tuua.
«Enam ei eristu uued ja vanad liikmesriigid, riigid eristuvad pigem selle järgi, kuidas ühes või teises riigis on vastatud majanduskriisist ja globaalsest finantskriisist lähtuvatele väljakutsetele,» ütles ta.
Väliskomisjoni esimehe hinnangul oli majanduskriis kokkuvõttes Eestile poliitiliselt kasulik. «Ma arvan, et selle kriisiga astus Eesti väga paljudes küsimustes olulise sammu lähemale Põhjala kontekstile,» sõnas Mihkelson.
«Geograafiliselt jääb Eesti ikka Ida-Euroopasse, aga jagada täna Euroopa poliitiliselt idaks ja lääneks ei ole pädev. Pigem tuleb kasutusele kirju valik eesliiteid,» ütles Mihkelson.
«Omaaegne väljend kahekiiruselise Euroopa kohta ei ole tänapäeval pädev, pigem liigub Euroopa täna multikiirusel,» sõnas ta.