USA sisejulgeoleku sekretär Michael Chertoff leiab, et riigil peaks olemas õigus rünnata teist maad, kui seal lähtuvad potentsiaalsed terroriohud, ilmselt õigustadesameeriklaste hiljutisi õhulööke Pakistanis ja Süürias.
USA julgeolekujuht kaitseb piiriüleseid reide
31. oktoober 2008, 18:31
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Enesekaitse definitsiooni laiendades tõdes äsja Eestitki väisanud Chertoff, et rahvusvahelises õiguses peaks olema ka sätted, mis vastavad riigi vajadusele tõrjuda võimalike ohtusid välismaal isegi, kui see tähendab ennetava löögi andmist, vahendas Reuters.
Briti parlamendis aset leidnud diskussioonil kõlanud seisukohad on samasugused, millega USA põhjendab sõjalisi salaaktsioone Pakistanis ja Süürias, kus on väidetavalt sihikule võetud terroristlikud rühmitused.
«Rahvusvaheline õigus peab hakkama tunnistama, et osa suveräänsuse vastutuses on vastutus tagada oma riigi mittemuutumine platvormiks teiste riikide ründamisele,» selgitas USA julgeolekujuht eile Londonis.
«Maailmas on piirkondi, mida ei valitseta või mis on valitsematud, kuid siiski tehniliselt suveräänsuse piirides. Kas see tähendab, et me peame lihtsalt lubama terroristidel seal tegutseda – sellistel kõnnumaadel, kus nad saavad planeerida, püstitada laboreid, katsetada keemiliste relvadega ja bioloogiliste relvadega?» küsis Chertoff.
USA kaitseminister Robert Gates rääkis alles teisipäeval, et Washington peab riike vastutavaks nende tegude eest. Gates hoiatas muu hulgas, et USA peaks hakkama värskendama oma tuumajõude ettevaatusabinõuna nn paariariikide vastu.
Laiendatud definitsioonil sellest, mis on enesekaitse ja kui palju on lubatud heidutuskontseptsiooniga, võib olla oluline mõju USA välispoliitikale ajal, mil see riik on seotud kahe sõjaga ebastabiilsetes regioonides ning väljendab sageli muret Iraani tegevuse pärast.
Chertoffi sõnul seisavad USA ja teised demokraatlikud riigid silmitsi erakordsete ohtudega, mis nõuavad ülisuurt tähelepanelikkust ja vastupanuvõimet ning selleks ei piisa lihtsalt rünnaku ootamisest.
«Kui riigi X sallib avalikult või on võimetu kontrollima oma piiride sees asukohta, kust inimesed ründavad lakkamatult naabrit, siis kas on piisav öelda, et see on nende suveräänne territoorium ja keegi ei saa midagi teha? Ma arvan, et mitte, ja ma arvan, et siin on tõsine küsimus, kas seadus peaks olema just selline,» rääkis ta parlamendisaadikutele, kelle seas mitte kõik säärase seisukohaga ei nõustunud.
«Selles osas, milline seadus peaks olema, tuleb tõsiselt kaaluda hoopis laiemat küsimust vastutusest tagada, et su enda riik ei oleks platvormiks teiste riikide ründamisele,» leidis Chertoff.