Soome valitsusläbirääkimistel tekkinud ummikseis võib teoorias kesta lõpmatult kaua, rääkis põhiseadusõiguse emeriitprofessor Mikael Hidén ajalehele Turun Sanomat.
Emeriitprofessor: Soome võib valitsuseta olla lõpmatult kaua
3. juuni 2011, 10:04
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Põhiseadus ei määra ära läbirääkimiste kestvuse lõpptähtaega. Ka presidendi volitusi on kärbitud ja nii pole riigipeal võimalust sekkuda, tõdes Helsingi ülikoolis töötav Hidén.
Kõik lahendused on parlamendifraktsioonide kätes. «Põhiseadusest on teadlikult jäetud välja piirjooned, kuidas edasi liikuda,» ütles emeriitprofessor Antero Jyränki Turu ülikoolist.
Hidéni arvates on läbirääkimiste selline etapp poliitiline mäng, millest juristid peavad ennast eemale hoidma. Küll aga väljendas ta veendumust, et Soome valitsuskriis ei veni aasta pikkuseks nagu Belgias, kuna tingimused on hoopis teistsugused.
Emeriitprofessor Hidén ennustab, et valitsuskriisi venimisega võib kaasneda majandusprobleeme, näiteks mõju avaldamine riigilaenude intresside, kuna Nokia aktsia tegi läbi järjekordse kukkumise ja ka teised euromaad võitlevad raskustega.
Kui enamusvalitsust ei sünni, siis ootab Soomet ees kas vähemusvalitsus, parlamendiväline ajutine valitsus või uued üldvalimised.
Viimaste sündmuste tõttu kaalukeeleks saanud Keskpartei annab Koondpartei kutsele vastuse alles uuel nädalal. Nimelt tahab erakond saada lisateavet seniste valitsusläbirääkimiste läbikukkumise põhjuste kohta.
Soome parlamendivalimised leidsid aset 17. aprillil. Valitsusläbirääkimisi on siiani juhtinud Koondpartei liider Jyrki Katainen.