Türgi parlamendivalimised võitis senine võimuerakond Õigluse ja Arengu Partei (AKP), mille liider Recep Tayyip Erdoğan jätkab suure tõenäosusega ka kolmandat ametiaega peaministrina.
Türgi jätkab senisel kursil
13. juuni 2011, 09:19
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Esialgsetel andmetel kogus AKP eile toimunud valimistel umbes 50 protsenti häältest, mis jätaks erakonna ilma nn superenamusest 550-liikmelises parlamendis. Kuigi lugemata on üks protsenti häältest, hõivaks AKP parlamendis 326 tooli, vahendas BBC.
Peamine opositsioonierakond, vasaktsentristlik Vabariiklik Rahvapartei (CHP) on kogunud ligi 26 protsenti häältest (135 kohta parlamendis). Paremäärmuslikuks peetavat Rahvusliku Liikumise Parteid (MHP) toetab umbes 13 protsenti (54 kohta) valijaist. Hästi läks ka kurdide esindajatel, kes praeguse seisuga hõivaksid parlamendis 35 kohta.
Kokku käis rohkem kui 50 miljonist valimisealisest türklasest valimas 84,5 protsenti. Kokku elab selles riigis 73 miljonit inimest.
Alates 2002. aasta valimistest riiki valitsenud AKP on läbi viinud hulga olulisi reforme, millest üheks olulisemaks peetakse riigis traditsiooniliselt mõjuvõimsa armee mõjukuse vähendamist.
Kui AKP saanuks parlamendis kahe kolmandikulise enamuse ehk 367 kohta, võimaldanuks see neil teha põhiseadusesse parandusi ilma neid referendumile panemata.
«Rahvas andis meile sõnumi koostada uus põhiseadus konsensuse ja läbirääkimiste teel,» ütles Erdoğan oma võidukõnes, lubades teha koostööd opositsiooniparteide, meedia, kodanikeühenduste, haritlaste ja kõigi teistega, kellel on midagi öelda.
Kuigi AKP on liikunud lähemale ka Euroopa Liidule, süüdistatakse Erdoğan autokraatlikus valitsemises ning opositsiooni tegevuse takistamises. KA CHP väitel soovib AKP teha Türgist politseiriigi.
Erdoğani sõnul muudetakse 1980. aasta sõjaväelise riigipöörde järel vastu võetud põhiseadust sel moel, et see tagaks kodanikele põhiõigused ja -vabadused. Samas pole Paranduste täpsem sisu pole aga teada.
Kuigi partei on lükanud tagasi enda seostamise islamiga, nähakse Erdoğani juhitud parteid sageli nii kodumaal kui ka lääneriikides islamistliku parteina.
Erdoğani sõnul oli AKP võit ka palestiinlaste, süürlaste, liibanonlaste ja bosniakkide võit. Sellega viitas valitsusjuht Ankara uuele regionaalsele välispoliitilisele doktriinile, mille eesmärgiks on taastada Türgi roll regionaalse liidrina ka regiooni araabiakeelsete riikide seas.
«Uskuge mind, Sarajevo võitis täna (eile – toim.) sama palju kui Istanbul, Beirut võrdselt Izmiri, Damaskuse ja Ankaraga ning Ramallah, Nablus, Jenin, Läänekallas ja Jeruusalemm sama palju kui Diyarbakir,» lausus Erdoğan, kelle erakonna välispoliitikat on nimetatud ka neo-neoosmanistlikuks.