Eile Tallinnas alanud NATO-Ukraina kõrgetasemeliste konsultatsioonide sissejuhatuseks kiitsid alliansi peasekretär ja USA kaitseminister Eesti sõdureid ja kinnitasid liidu lubadust siinset piirkonda turvata.
NATO kohtumise juhatasid sisse toetusavaldused Eestile
13. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Ma olen veendunud, et kõik NATO riigid on hästi kaitstud ja kollektiivkaitse printsiip töötab NATOs laitmatult,» alustas peaminister Andrus Ansip enda ja NATO peasekretäri kohtumise järgset pressikonverentsi. «Ja selles kindlas usus annan ma sõnajärje üle NATO peasekretärile Jaap de Hoop Schefferile.»
Viimane toetas Ansipi avaldust, rõhutades, et kõik viimased ligi 60 aastat on NATO põhiprintsiibiks olnud solidaarsus, ja nii jäävad asjad ka edaspidi. «Mis tähendab, et iga liikmesriik – suur või väike – võib tunda end kindlalt, sest teda kaitseb NATO,» resümeeris
Scheffer.
Enesekindel Ansip
Samasugust enesekindlust väljendas Ansip ka juba varem, pärast kohtumist USA kaitseministri Robert Gatesiga. «Me oleme veendunud selles, et NATO kõige põhilisem printsiip on kollektiivkaitse printsiip, mis on kirja pandud artiklis viis,» märkis Ansip. «Ja meil pole mingit kahtlust selles, et Eesti kui NATO liikmesriik on väga hästi kaitstud.»
Vastuseks viimasel ajal muret külvanud küsimusele, et NATO-l pole kavasid juhuks, kui Venemaa Baltimaid ründab, meenutas Gates, et allianss hindab pidevalt riskiolukordi ümber ja teeb vastavalt ka kaitseplaane. Heakskiidu ohuhinnangute ülevaatamiseks said NATO sõjalised planeerijad juba kaitseministrite septembrikuiselt kohtumiselt Londonis.
Nii Scheffer kui Gates tõid eilsetel kohtumistel eraldi esile Eesti kaitseväelaste märkimisväärselt hea töö välisoperatsioonidel. «Tegelikult on Eesti üks alliansi aktiivsemaid välismissioonidesse panustajaid,» meenutas Gates.
Et Iraagi sõda ei pea NATO, siis seda Scheffer ei maininud. Küll jätkus rohkelt kiidusõnu operatsiooni «Iraagi vabadus» juhtriigi USA kaitseministril.
«Iraagi valitsuse huvi eestlaste jätkamise vastu on tunnustus Eesti kaitsejõududele,» kiitis Gates, viidates nii kaude juba mõnda aega ringlevale, kuid siiani veel ametlikult kinnitamata informatsioonile, et Bagdad palub praegu Iraagis olevast ligi 20 riigist tuleval aastal jätkata vaid viiel, kelle seas on ka Eesti.
NATO-Ukraina konsultatsioonide nimikangelase Ukraina teemat puudutati eilsetes avaldustes üsna põgusalt. Ka viimastel päevadel rahvusvahelises pressis ilmunud artiklites on kirjutatud ennekõike sellest, kui hea võimalus on Gruusia sõjast kohutatud Baltimaadel siin liitlastega oma muredest rääkida.
NATO uksed on kõigile lahti
Scheffer märkis, et Ukraina on NATO-le pikka aega usaldusväärne partner olnud. Lisades kiirelt juurde: «Nagu ka Gruusia.» Ta rõhutas, et NATO uksed on kõigile huvilistele lahti, kuid selleks tuleb ette näidata ka alliansiväärilisi töötulemusi.
Umbes sama sagedalt kui Ukrainat mainis eilsetelt kohtumistelt laekunud pressiinfo ka Gruusiat ja Venemaa viimaste kuude halba käitumist. «Venemaal pole mingit vajadust takistada suveräänse riigi soovi integreeruda täielikumalt läänega,» märkis Gates.
Teatavasti on alliansi suhted Moskvaga augustisõjast siiani külmutatud ning pakkumisi selle kohta, millal NATO-Vene Nõukogu taas tegutsema võiks asuda, pole siiani välja käidud.