NATO võtaks Ukraina küll liikmeks, aga selleks peaks riik ka oma rahvale selgeks tegema, milleks allianssi vaja on, ning viima kaitsejõud kõrgemale tasemele.
NATO ootab Ukrainalt suuremaid pingutusi
14. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tallinnas eile lõppenud NATO-Ukraina kõrgetasemeliste konsultatsioonide tulemusi kokku võttes tuli alliansi peasekretär Jaap de Hoop Scheffer taas välja mantraga, mida ta on korranud vist kõigil ministrite kokkusaamistel pärast aprillikuist Bukaresti tippkohtumist, kus Gruusia ja Ukraina liikmesuse tegevuskavast ehk MAPist ilma jäeti: «See kohtumine, muide, ei puudutanud MAPe.»
«Praegu pole veel detsember ja siin polnud välisministrid,» lausus Scheffer, meenutamaks, et Bukarestis anti luba MAPide küsimus taas kõne alla võtta alles detsembris Brüsselisse kogunevatele alliansi välisministritele. «Täna arutati kaitsereforme, eelarveküsimusi, NATO tähenduse selgitamist ukrainlastele ja muid samasuguseid teemasid.»
Sellegipoolest räägiti MAPide andmisest eile päris palju. Vähem või rohkem vihjamisi mainiti ka võimalust sellest alles 1999. aastal leiutatud tehnilisest dokumendist mööda minna. Nimelt pole see viimasel ajal pisut ülemüstifitseeritud paber sugugi juriidiliselt vältimatu etapp NATOsse pääsemisel.
«Eesti jaoks oli nende (NATOsse pääsemiseks vajalike – toim) otsuste kavandiks liikmesuse tegevuskava – see oli alliansi sõnum meile kõigile ning visandas sammud, mis tuli astuda, kuid ei taganud mitte midagi automaatselt,» ütles president Toomas Hendrik Ilves eilse kohtumise sissejuhatuseks peetud kõnes. «Nüüd, kus Ukrainal omakorda tuleb läbi viia reforme, on aeg hajutada MAPi protsessi ümbritsev salapära.»
«Peaksime kaaluma, kuidas pääseda praegusest suluseisust ajakavade ja poliitiliste sümbolite tasandil,» jätkas president. «Üks võimalik lähenemisviis on tunnistada, et niisugusel kujul, nagu Eesti ja teised riigid selle 1999. aastal said, on MAP iganenud.»
Ka USA kaitseminister Robert M. Gates näis seda seisukohta toetavat. Ta rõhutas, et Ukraina ja Gruusia said Bukarestist kõigilt NATO liikmetelt täiesti ühehäälselt üsna unikaalse kinnituse – neile öeldi must valgel, et nad saavad millalgi alliansi liikmeiks.
See on faktiliselt isegi teatud mõttes rohkem kui MAP, mida omal ajal Eestile andes näiteks NATO ei kinnitanud, et me kindlalt allianssi pääseme.
«Liikmesusele on erinevaid radu – mõned riigid pole üldse MAPi faasi läbinud, mõned on ikka veel MAPi maad,» märkis Gates.
Ukraina kaitseminister Juri Jehhanurov, kes muide on varem Tallinnas ehitajana töötanud, lubas, et tema kodumaa tegeleb kõigi probleemidega, mida NATO ministrid talle eile Tallinnas ette heitsid.
Jehhanurov kinnitas, et Ukraina tegeleb usinalt nii demokraatlike institutsioonide arendamise kui ka kaitseministeeriumi ja kaitsevägede reformimisega. Vastuseks vihjetele, et toetus NATOsse astumisele pole Ukrainas just kõrge, märkis ta, et nende kaitseministeeriumil aitab teavitustööd teha 90 mittetulundusorganisatsiooni.
Gates ei jätnud ka eile kordamata oma reisi tõenäolist tegelikku motivaatorit: «Lisaks NATO-Ukraina kohtumisele on üks minu siiatuleku põhilisi põhjuseid soov näidata toetust selle piirkonna riikidele, kes soovivad läänega täielikumalt integreeruda. Olgu nad siis
NATO liikmed või sinna pürgijad.» Gates nentis, et need riigid on seoses Venemaa tegudega Gruusias üsna arusaadavalt mures.
«Venemaa veelgi hiljutisem käitumine on olnud samuti murettekitav,» lisas Gates. «USA valimiste lõpuhetkedele vastas Venemaa president [Dmitri] Medvedev lubadusega paigutada Kaliningradi rakette. Sellised provokatiivsed remargid on ebavajalikud ja eksitavad.»
USA kaitseminister märkis, et ausalt öeldes ei saa ta aru, milleks Venemaa neid rakette pruukida kavatseb. «Ainuke reaalne esilekerkiv oht Venemaale on ju Iraan ning minu arvates Iskanderi-rakettide lennutee sinnamaani ei ulatu,» tõdes ta. «Näib, et see on vaidlusküsimus meie ja venelaste vahel. Miks nad raketid Euroopa riikidele suunavad, näib üsna segane.»
NATO-Ukraina kohtumine
• Üleeile ja eile Tallinnas aset leidnud NATO kõrgetasemelised konsultatsioonid olid järjekorralt kuuendad, neid on korraldatud alates 2002. aastast.
• Traditsiooni järgi korraldab seda üritust mõni vastuvõtva riigi iseseisev mõttekoda, Eesti puhul oli selleks Rahvusvaheline Kaitseuuringute Keskus.
• Tegu polnud mitte ainult kõrgetasemelisima Eestis toimunud NATO üritusega, vaid ühtlasi ka kõrgeima tasemega NATO-Ukraina konsultatsioonidega – sellel osalesid lisaks Ukraina kaitseministrile ka tema seitsme NATO liikmesriigi ja tulevast aastast alliansiga liituva Albaania kolleegid.