Euroopa Liidu eesistujamaa Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy hinnangul on Venemaa küll täitnud suurema osa Prantsusmaa vahendatud relvarahust, kuid Vene väeüksused peavad lahkuma ka Lõuna-Osseetiast ja Abhaasiast.
Sarkozy nõudis Vene vägede lahkumist Abhaasiast ja Lõuna-Osseetiast
14. november 2008, 14:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sarkozy nõudis Euroopa Liidu ja Venemaa Nice´i tippkohtumisele järgnenud pressikonverentsil ka Vene vägede lahkumist Ahhalgori ja Perevi asulatest, mis asuvad väljaspool separatistliku Lõuna-Osseetia de facto piiri, kuid mida kontrollivad endiselt Vene sõdurid, vahendas AFP.
Eelmisel nädalal teatas Sarkozy, et Venemaa on Gruusia rahuplaani täitnud ning see ei saa enam olla takistuseks ELi ja Venemaa läbirääkimiste taasalustamiseks. Tema sõnul on Venemaa täitnud ELi neli peamist nõudmist: nõustunud vaherahuga, viinud oma väed Gruusiast välja, lubanud piirkonda ELi vaatlejad ning osalenud Genfis toimunud Gruusia kriisi läbirääkimistel.
Lisaks palus Sarkozy Vene Föderatsiooni presidendilt Dmitri Medvedevilt, et Venemaa loobuks kavast paigutada Poola lähistel asuvasse Kaliningradi oblastisse Iskander-tüüpi raketikompleksid.
«Ma andsin president Medvedevile teada, kui mures me selle deklaratsiooni pärast oleme ja kuidas ühessegi enklaavi ei tohiks midagi paigutada enne, kui me pole arutanud uusi üleeuroopalise julgeoleku geopoliitilisi tingimusi,» ütles Sarkozy, kelle hinnangul ohustaks Venemaa selline samm Euroopa julgeoleku tulevikku.
Venemaa president andis ettepanekule positiivse vastuse ja lubas otsustamisega oodata Euroopa julgeolekukõnelusteni, mis peaksid toimuma järgmise aasta mais. Lisaks kutsus Medvedev USAd üles vaoshoitusele seoses Ühendriikide kavandatava raketikaitsesüsteemiga.
«Enne Euroopa julgeolekupakti sõlmimist peaksime vältima ühepoolseid samme,» lisas Venemaa delegatsiooni juhtiv Medvedev, kelle kinnitusel oli Venemaa otsus paigutada raketid Kaliningradi oblastisse «vastus mitme Euroopa riigi otsusele, mis nõustusid kellegagi konsulteerimata uute relvade lubamisega oma pinnale».
Venemaa on korduvalt andnud mõista, et Ühendriikide kava paigutada Poola pinnale kümme püüdurraketti ja rajada Tšehhisse radarisüsteem halvendab piirkonna olukorda ja ohustab Venemaa julgeolekut. USA on sedalaadi väited tagasi lükanud ja kinnitanud, et raketikaitsekilbi abil soovitakse end kaitsta Iraani ja Põhja-Korea potentsiaalsete raketirünnakute vastu.
Nice´i kohtumiselt sõidavad Sarkozy ja Medvedev otse G20 kohtumisele Washingtoni, kus arutatakse maailma finantssüsteemi tulevikku.