Venemaa sai Nice’is nii sõnatu heakskiidu oma vägede viibimisele Gruusias kui toetuse euroliidu eesistujalt soovile ümber korraldada Euroopa julgeoleku struktuur.
Sarkozy andis Nice’is Medvedevile järele
15. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üheks peamiseks Prantsusmaa Vahemere rannikul toimunud Euroopa Liidu ja Venemaa tippkohtumise tulemuseks on läbirääkimiste taasalustamine partnerlusleppe üle.
Euroopa Komisjoni presidendi Jose Manuel Barroso sõnul näeb euroliit leppes strateegilist tähtsust. Seevastu Venemaa president Dmitri Medvedev avaldas arvamust, et läbirääkimised leppe olulisimate punktide üle võivad alata lähiajal.
Sellega on EL taganenud esialgsest positsioonist, mille järgi leppis ühendus 1. septembril kokku läbirääkimiste peatamises, kuni Moskva täidab endale rahuplaaniga võetud nõudmised oma vägede väljaviimise osas Gruusia territooriumilt.
Selle asemel oli Kreml pärast kahe Gruusia separatistliku piirkonna tunnustamist sõlminud nendega baaside lepingud, mis põlistavad tuhandete Vene sõjaväelaste jäämise rahvusvaheliselt tunnustatud Gruusia aladele.
Medvedevi versioonis on Moskva rahuplaani tingimused täitnud. «Nagu ütlevad juristid, on plaan täiel määral täidetud, mille eest sooviksin oma Euroopa kolleege tänada,» vahendasid uudisteagentuurid tema sõnu.
Lisaks lubas Medvedev endale ka demagoogilisi avaldusi, väites, et Moskva tunnustab Gruusia territoriaalset terviklikkust täiel määral, kuid vaid arvestades kahe uue sõltumatu rahvusvahelise õiguse subjekti varasemat tunnustamist.
ELi eesistuja Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy, kes oli ise rahuleppe vahendajaks, märkis, et Moskva on täitnud suure osa endale võetud kohustustest. «Venemaa on lõpetanud sõjategevuse ja enamjaolt viinud oma väed välja. Saime saata sinna oma vaatlejad ja alustada rahvusvahelisi kõnelus,» märkis ta.
Ühtlasi nentis Sarkozy, et Vene väed viibivad endiselt näiteks Akhalgori piirkonnas, mis jääb Tshinvali konfliktipiirkonnast välja, ja Perevi külas.
Samas pole Genfi kõnelused toonud kuigivõrd olulisi edasiminekuid konflikti lahendamisel, kuna ELi vaatlejatel ei ole endiselt ligipääsu Venemaa kontrollitavatele aladele Lõuna-Osseetias ja Ülem-Kodoris Abhaasias, kus augustis pandi grusiinide vastu toime laiaulatuslik etniline puhastus.
Euroopa on silmanähtavalt leppinud Vene sõjaväelaste jäämisega, leidis Moskva Carnegie keskuse teadusnõukogu liige Aleksei Malašenko. «Mingi kriitika ilmselt jääb, kuid plaani täitmiseni asi vaevalt kunagi läheb. Arvan, et Euroopa saab suurepäraselt aru, et asjad kulgevad Venemaa tingimustel,» vahendas politoloogi gazeta.ru.
Sama hinnangut väljendas ka riigikogu Euroopa asjade komisjoni esimees Marko Mihkelson oma blogis.
«Järjekindluse puudumine eriti suhetes Venemaaga on olnud üks Euroopa Liidu suuremaid komistuskive. Oldi arvamusel, et Venemaaga saavad kõnelused jätkuda, kui on täidetud Medvedevi-Sarkozy rahuplaani punktid. Nüüd on need täitmata,» vahendab postimees.ee.