Austria käitumise õigustamiseks 1991. aasta Vilniuse veresaunaga seotud KGB-lase vabastamisel leidus «juriidiliselt-on-kõik-korrektne» põhjendus, et nii vana kuritöö puhul ei ole Euroopa vahistamisorderi täitmine sellele riigile kohustuslik.
JOKK: Vilniuse veretöö kahtlusaluse vahistamisorder oli vananenud
20. juuli 2011, 00:34
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Euroopa Komisjoni asepresident ja justiitsküsimuste volinik Viviane Reding kinnitas eile Poolas Euroopa Liiidu justiitsministrite mitteametlikul kohtumisel, et Austrial ei olnud kohustust täita Leedu väljastatud Euroopa vahistamisorderit KGB ohvitseri Mihhail Golovatovi kohta, ütles Postimehele kohtumisel osalenud justiitsminister Kristen Michal.
Reding kinnitas ka pressikonverentsil, et kuna Austria ühines vahistamismäärusega alles 2002. aastal, siis riigi tehtud reservatsiooni tõttu varasemate kuritegude puhul ei saa seda määrust kasutada.
Golovatov on kahtlusalune 1991. aasta jaanuaris aset leidnud Vilniuse teletorni ründamise korraldamises, kus KGB eriüksuse Alfa tegutsemise tõttu hukkus kokku 14 inimest.
Mees võeti läinud neljapäeval Austria pealinna Viini lennujaamas kinni, kuid lasti ööpäeva möödudes taas vabadusse ja on teadaolevalt naasnud Venemaale. See tekitas Leedus ja teistes Balti riikides suurt rahulolematust.
Vilniuse 1991. aasta sündmusi tuleks käsitleda sarnaselt kuritegudega, mis toimusid Balkanil või viimasel ajal Liibüas ja Süürias, mitte aga otsida juriidilisi põhjendusi, kuidas mitte midagi teha, ütles eile õhtul välisminister Urmas Paet.
Tema sõnul on arusaamatu, kuidas ikkagi nii ränkades kuritegudes süüdistatav isik nagu Golovatov nii lihtsalt uuesti vabadusse lasti. «See teade oli halb üllatus,» sõnas välisminister.
Eesti, Läti ja Leedu välisministrid kirjutasid juba esmaspäeval Brüsselis alla kirjale, mis eile lähetati Euroopa Komisjonile ja teistele Euroopa Liidu välisministritele.
Kirjas selgitatakse, milliste kuritegudega seoses Golovatovit taga otsitakse, ja väljendatakse samuti arusaamatust, et kinnipeetud mees nõnda hõlpsalt vabastati.
Kõik kolm Balti riiki on juba küsinud juhtumi kohta Austria diplomaatidelt selgitusi. Austria suursaadik Angelika Saupe-Berchtold käis eile Tallinnas välisministeeriumis ja selgitas oma riigi positsiooni, et Golovatovi vabastamise tingisid juriidilised põhjendused.
Paeti sõnade kohaselt oli selgituse sisu samalaadne sellega, mida kasutas Reding, ehk Leedu pöördumist ei käsitletud Austrias kui Euroopa vahistamisorderit, vaid kui kahepoolset küsimust.
Michali sõnul tuleb muidugi jääda õiguslikult korrektseks, kuid Golovatovi juhtumi puhul on lisaks tegemist ikkagi moraalse küsimusega.
«Seal on teisi [juriidilisi] võimalusi, mida oleks pidanud kasutama,» märkis Michal. «Niivõrd tõsise süüdistuse puhul peaksid riigid ka pingutama.»
Leedu ja Austria justiitsministrid leppisid eile kokku, et toimunud otsustusprotsessi faktid tehakse ühiselt täpselt selgeks.
Diplomaatilise skandaali peategelane Golovatov ise on eitanud, et tal Vilniuse veretöös mingit süüd lasuks. Intervjuus Venemaa väljaandele Vojenno-Promõšlennõi Kurjer on KGB eriüksuse Alfa endine komandör väitnud, et «meie poolelt ei tehtud ühtegi lasku».