Taani, Rootsi, Soome ja Norra inimesed on Euroopas kõige rohkem oma eluga rahul, õnnetuimad inimesed elavad aga Bulgaarias, näitas üle-euroopaline küsitlus. Eestlased jäävad napilt alla keskmisele näitajale.
Õnnelikemad eurooplased elavad Põhjamaades
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Üle-euroopalises õnne ja rahulolu mõõtnud uuringus esikoha saanud taanlased paistsid silma sellega, et nii üldist õnnetunnet kui ka praeguse elujärjega rahulolu märkivad indeksid olid peaaegu võrdsed. Samal ajal kui Eesti inimesed hindasid oma hetke rahulolu eluga märksa madalamalt kui õnnetunnet, kümnepalliskaalal vastavalt 6,7 ja 7,4. ELi keskmised näitajad olid 7 ja 7,5.
Taanlastele jäävad napilt alla Soome ja Rootsi. Et ka norralased sarnaselt naabritega eluga ülimalt rahul on, saabki väita, et Põhjamaades elavad kõige õnnelikumad eurooplased.
Õnneskaala teises otsas maandus ELi värskeim liige Bulgaaria, mille elanike õnnereiting ulatub kümnepalliskaalal vaid 5,8ni – jäädes ülekaalukalt alla Euroopa Liidu keskmisele. Seevastu Bulgaariaga samal ajal blokiga liitunud rumeenlased on oma eluga märksa enam rahul – koguni samapalju kui itaallased.
Vastanuid oli nii Eestis kui enamikus teistes riikides tuhatkond. Siin küsitluse korraldanud uuringufirmast TNS Emor öeldi, et inimesi küsitleti ajavahemikus mullu septembrist novembrini. Eile esialgsed tulemused avaldanud uuring hõlmab lisaks euroliidu 27 liikmele ka Norra, Horvaatia, Türgi ja Makedoonia inimesi.
Üldiselt saab uuringu tulemustest järeldada, et ELi 15 vanemat liikmesriiki on koos Norraga endiselt õnnelikumad kui viimase nelja aasta jooksul liitunud maad.
Uurimust vahendanud väljaande European Voice hinnangul ei tohiks tulemused olla eriline üllatus, kuna õnnelikes riikides elavad inimesed naudivad üldjoontes ka kõrgeid sissetulekuid. «Kõrgema sissetuleku, hea tervise, kindla töökoha ja kõrgema haridusega inimesed on rahulolevamad ja õnnelikumad,» teatas uurimuse koostanud Euroopa elu- ja töötingimuste parandamise fond Eurofound.
Lisaks üldisele õnnele ja rahulolule küsiti uuringu eurooplastelt ka hinnangut konkreetsetes valdkondades, nagu rahulolu oma pereelu ja tööga. Samuti paluti hinnata ühiskonna ja avalike teenuste kvaliteeti ning sotsiaalset kõrvalejäetust.
Nii leiti, et nende osakaal, kes kannatavad korraga viie-kuue põhipuuduse käes – näiteks ei saa kaks korda nädalas nautida sööki lihaga, ei suuda endale lubada uute riiete ostmist jms –, on euroliidu uutes liikmesriikides viis korda kõrgem kui vanades. ELi pürgivates Türgis, Horvaatias ja Makedoonias on vahe vanade liikmetega lausa kümnekordne.
Märkimisväärne arv eurooplasi teatas ka raskustest ligipääsus tervishoiuteenustele. See on vastajate sõnul määrava tähtsusega nende õnnetaseme määramisel. Umbes veerand eurooplastest tõdes, et asuvad oma arstist või haiglast liiga kaugel.
38 protsenti tunnistas, et on pikkade järjekordade tõttu sunnitud arsti juurde saamist ootama.
Teine valdkond, mida eurooplased oma õnne määramisel tähtsaks peavad, on töö ja pereelu.
Ligi kolmandik neist vastanutest, kellel perekond, ütlesid, et neil on vähemalt mitu korda kuus raskusi oma kohustuste täitmisel perekonna ees, kuna neil pole selleks töö tõttu aega. Peaaegu pool neist vastanutest, kes täiskohaga töötavad, märkis, et vähemalt mitu korda kuus on nad liiga väsinud, et kodupidamistöid teha.
Eurofoundi direktor Jorma Karppinen ütles, et erinevused eluga rahulolu ja tulevikku suhtumise osas juhivad tähelepanu sellele, et eurooplaste elutingimustes ja argipäevas esineb märkimisväärseid ebavõrdsusi.
Euroopa Komisjoni tööhõivevoliniku Vladimír Špidla sõnul tõstab uuring esile need ühiskondlikud ja majanduslikud väljakutsed, millega EL pärast laienemist silmitsi seisab.
Uuring küsis vastanutelt ka seda, kui palju nad teisi inimesi usaldavad. Selgus, et usaldus on kõrgeim Põhjamaades ja Hollandis (kümnepalliskaalal 6,5 ja 7,2 punkti vahel) ja madalaim Küprosel (vaid 2,6).
Eestlaste usaldusreiting on 5,1– pisut enam kui itaallastel ja napilt vähem kui Slovakkia elanikel.