Kaks tundi pärast Oslos kärgatanud pommiplahvatust avas kurjategija Norra pealinnast loodes asuval Utøya saarel tule noorte pihta, tappes vähemalt 84 inimest.
Pääsenud kirjeldasid Norra väikesaarel juhtunut
23. juuli 2011, 11:12
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Norra päevalehe Dagbladet kirjeldusel saabus paadiga saarele politseivormis ja kuulivestis mees, kes väitis noortele, et saabus pärast Oslos toimunud plahvatust tagama saare turvalisust. Seejärel avas mees tule noorte pihta, kellest enamik on 14-19 aastased.
«Ma nägin palju jooksvaid ja karjuvaid inimesi, jooksin lähima hoone juurde ja peitsin end voodi alla,» kirjeldas 19-aastane Emilie Bersaas Sky Newsile. «See on uskumatu, eriti Norras. Me oleme kuulnud, et sellised asju juhtub ainult USAs.»
«Inimese peitsid end kivide taha. Ma nägin, kuidas ühte inimest tulistati. Ma tundsin, et parem on jääda vaikseks ning mitte minema joosta,» lisas Jorgen Benone, kes hiljem ujudes saarelt põgenes.
Paljud ohtu sattunud noored saatsid tekstisõnumiga abipalve, sest kartsid, et telefonihelin võib nende asukoha tulistajale reeta. «Me suhtlesime tekstisõnumitega,» lausus isa, kelle tütar laagris osales. «Ta ütles, et ma ei helistaks, kuna see võib ta varjupaiga reeta.»
Üks suvelaagri korraldajatest Adrian Pracon kirjeldas, et saarel valitses täielik kaos. Samuti saarel viibinud ja metsa varjunud Rootsi poliitiku Ali Esbati sõnul kestis tulistamine mitu tundi.
Ühe pääsenud tüdruku ema Anita Bakaas kirjeldas BBC-le, et tema tütrel õnnestus pääseda, kuna ta peitis end koos kolme kaaslasega tualetti, kust saatis talle ka tekstisõnumi. Tüdruku sõnul avas kurjategija ukse taha jäänud noorte pihta tule ning osa neist suri.
Võimud on esitanud süüdistuse 32-aastasele Norra kodanikule Anders Behring Breivikile, kes võimude hinnangul on seotud nii seitse inimelu nõudnud plahvatusega Oslos kui ka Utøya saare veresaunaga. Politsei kirjeldas meest kui kristlikku fundamentalisti.