Sinu brauser on natuke ajast maha jäänud. Et kõik töötaks, nagu vaja, palun uuenda enda brauserit.
Küpsised aitavad meil teenuseid edastada. Meie teenuseid kasutades nõustute sellega, et kasutame küpsiseid. ROHKEM INFOT >

Luureanalüüs ennustas USA hegemoonia lõppu

KOMMENTEERI PRINDI ARTIKKEL
FOTO: Reuters / Scanpix

Ühendriikide juhtiva luureorganisatsiooni raport ennustas riigi hegemoonia lõppu 2025. aastaks, mille vältel väheneb nii riigi majanduslik, sõjaline kui ka poliitiline mõjukus.

Maailma ühe juhtiva luureorganisastiooni, Rahvusliku Luurenõukogu (National Intelligence Council - NIC), iga nelja aasta tagant koostatavas raportis analüüsitakse võimalikke globaalseid ja regionaalseid nihkeid.

Erinevaid stsenaariume hindava analüüsi kohaselt esitavad järgmise 20 aasta jooksul USA hegemooniale tugeva väljakutse arenevad tööstusriigid nagu Hiina, India, Venemaa, Brasiilia ja teised, mis hakkavad mitme võimukeskusega multipolaarses maailmas mängima märksa suuremat rolli.

Raportis hoiatati, et «lääneriikide liberaalne majandusmudel, demokraatia ja sekularism», mida on peetud iseenesestmõistetavateks ja vältimatuteks, võivad ülemaailmse majanduskriisi mõju tõttu kaotada oma võlu ning riigid võivad tagasi pöörduda merkantilismi.

Näitena toodi seejuures kommunistlik Hiina ja presidentaalne Venemaa, kus poliitiline pluralism on pea olematu.

Samuti ennustas raport, et dollar kaotab oma tähtsuse maailma põhivaluutana ning toidu- ja veenappus saab peamiseks konfliktide põhjuseks.

Vaatamata üsna mustades toonides ennustustele usutakse siiski, et Ühendriigid jäävad kõige tähtsamaks üksikuks jõuks ehk «võrdsemaks võrdsete seas», kuid on globaalses suhtluses vähem domineerivam.

Raportis rõhutati, et maailm, kus on rohkem jõukeskusi, on võrreldes külma sõja aegse bipolaarse maailmaga ebastabiilsem, mistõttu on suurem ka konfliktide oht. Ühendriikide hegemoonia kadumisega tekkivat vaakumit pole valmis täitma ka ÜRO ega ükski teine rahvusvaheline organisatsioon, sest need pole suutelised ohjeldama kasvavavatest natsionalislikest tunnetest ajendatud konflikte.

Raporti ennustuste kohaselt väheneb muuhulgas ka tehnoloogiaalane innovatsioon, mis on otseselt seotud nafta- ja gaasivarude ammendumisega. See tekitab suuri probleeme eelkõige Venemaale ja Pärsia lahe ääres paiknevatele riikidele. Üheks kõige olulisemaks väljakutseks peetakse alternatiivsete energiaallikate tehnoloogiat puudutavat arendustööd. Viimane on eriti oluline just Euroopale, sest ekspertide kinnitusel jäävad Euroopa riigid vähemalt 2025. aastani sõltuma Venemaa gaasist ja naftast.

Lisaks ohustavad Euroopa Liitu siseriiklikud tülid ja niinimetatud «demokraatia tühimik». Balkani riikide ja võib-olla ka Ukraina ja Türgi ühinemisel ELga muutub euroliit «kammitsetud hiiglaseks», mis ei suuda hakkama demograafiliste, majanduslike ja poliitiliste probleemidega ning integratsioonist tulenevate raskustega. Analüütikute hinnangul ei suuda sellest olukorrast Euroopat päästa ka ELi põhiseaduse vastuvõtmine.

Eksperdid ei pea eriti tõenäoliseks, et järgneva 20 aastaga võiks Venemaast saada diktatuuririik. Seejuures hinnatakse kõrgelt Venemaa võimalusi saada avatud ühiskonnaga edukaks riigiks, kui riik suudab oma maavaradest tulenevat rikkust kasutada kogu elanikkonna hüvanguks.

Vabariiklasest presidendi George W. Bushi algatatud terrorismivastane sõda jätkub ja ekspertide hinnangul on terrorirühmitustel ja paariariikidel suuremad võimalused pääseda ligi tuumarelvadele, mille kasutamise võimalikkus samuti tõuseb. Raporti kohaselt tähendaks tuumarelva kasutamine humanitaarmajanduslikku katastroofi ja olulist nihet maailma geopoliitikas.

Raport näeb terrorismiohu vähenemise võtit tööpuuduse vähenemises ning Iisraeli ja islamiriikide vahelise rahu saavutamises. Ideoloogilist sõja puhkemist peetakse kõige tõenäolisemaks just islamiriikidega.

Tagasi üles