Norras astub täna kohtu ette reedese veresauna korraldamises kahtlustatav Anders Behring Breivik.
Norra veresaunas kahtlustatav astub täna kohtu ette
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
25. juuli 2011, 07:09
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
32-aastane Breivik tunnistas politseile, et tema on Oslo kesklinnas seitse ja Utøya saarel vähemalt 86 inimelu nõudnud rünnakute taga, vahendas Helsingin Sanomat.
Breivik palus, et kohtuistung oleks avalik, kuid politsei sõnul peaks kohus toimuma suletud uste taga, kuna kohtu alla antu turvalisust on siis kergem tagada. Otsuse, kas istung on avatud või mitte, langetab kohtunik istungi alguses.
Norra telekanali TV2 teatel peetakse kohut Breiviki üle suletud uste taga.
Advokaadi sõnul soovib Breivik kohtus oma teo motiivid avalikustada. Mees on pommiplahvatuse korraldamise ja tulistamise ka üles tunnistanud, kuid ei pea seda kuriteoks.
Breiviki kaitsja Geir Lippestad ütles eile Norra telekanalile TV2, et süüalune peab oma rünnakuid küll õudseks, kuid vajalikuks. Seetõttu arvatakse, et Breivik end kohtus süüdi ei tunnista.
Esialgu otsustab kohus tema vahi alla jätmise üle. Norra seaduse kohaselt saab kuritöös kahtlustatavat isikut vahi all hoida kuni kaks nädalat, kuid erakorralistel asjaoludel võidakse seda pikendada kuni aastani.
Uudistevõrgu AFP teatel taotleb prokuratuur Breiviki vahi all hoidmise aega pikendada kaheksa nädalani. Ka soovib prokurör Chistian Hatlo, et istung oleks kinnine.
Breivik esitas oma advokaadi vahendusel ka palve ilmuda kohtu ette vormis. Advokaat sõnas Norra ringhäälingule, et tal pole andmeid, millist vormi tapatöös kahtlustatav tahab kanda, kuid internetti on üles riputatud fotod, kus mees poseerib nii vabamüürlaste vormis kui ka sõjaväemundris.
Norra seaduste järgi võib Breiviki süüdimõistmisel oodata kuni 21 aasta pikkune vanglakaristus. BBC teatel võidakse karistust aga pikendada, kui leitakse, et kurjategija on endiselt ühiskonnale ohtlik.