Piraadid trügivad Somaalias kohaliku eliidi hulka

Risto Berendson
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tänavu 25. septembril kaaperdasid umbes 50 piraati India ookeanil Ukraina kaubalaeva Faina, mis vedas 33 Nõukogude päritolu tanki T-72 ja muud raskerelvastust. Et relvad ei satuks äärmuslaste kätte, asus laeva seirama USA sõjalaev, mille pardalt kaks nädalat tagasi tehtud fotol poseerivad Faina pantvangistatud meeskonnaliikmed. Piraadid nõuavad lunarahaks kaheksa miljonit dollarit.
Tänavu 25. septembril kaaperdasid umbes 50 piraati India ookeanil Ukraina kaubalaeva Faina, mis vedas 33 Nõukogude päritolu tanki T-72 ja muud raskerelvastust. Et relvad ei satuks äärmuslaste kätte, asus laeva seirama USA sõjalaev, mille pardalt kaks nädalat tagasi tehtud fotol poseerivad Faina pantvangistatud meeskonnaliikmed. Piraadid nõuavad lunarahaks kaheksa miljonit dollarit. Foto: USA merevägi

Somaalia piraadilool on kaks poolt.  Laevade kaaperdamist alustasid piraadid enda sõnul selleks, et kaitsta oma rannikumerd reostamise eest, mis hävitas kohalikud kalavarud ja jättis kalurid tööta, kirjutab Risto Berendson.


Et piraatlusest on saanud Somaalia rannaelanikele arvestatav elatusviis, on paratamatu. Riigis, mille aastane tööstustoodang ulatub 600 USA dollari ehk umbes 7400 Eesti kroonini elaniku kohta, on õnnestunud kaaperdamisest saadavad kümned tuhanded dollarid inimese kohta kuldaväärt sissetulek.

Ja piraadid ise on aastatega üha nutikamaks muutunud. Kui 15 aastat tagasi alustati laevade hõivamist väga primitiivselt – kui sobiv laev silmapiirile ilmus, sõideti selle pardasse ja üritati hea õnne peale lihtsalt tekile ronida –, siis tänapäeval vajab piraadipelglike laevade hõivamine palju suuremat kavalust.

Piraadijõugud pruugivad oma töös meresides kasutatavaid raadiosüsteeme, mis lubavad neil jälgida ümbruskonna laevaliiklust ja laevade liikumisteid ette ennustada. Mõnel juhul on piraadid merel välja saatnud hädaabikutsungeid, et kaubalaevu enda lähedale meelitada, ja neid seejärel raskerelvastusega rünnanud.

On teada juhtum, kui piraadid mängisid merel hätta sattunud kalureid, kes palusid mööduvalt laevalt eluspüsimiseks joogivett. Abistajate lähenedes hõivati aga hoopis laev.
Üksikutel kordadel on laevameeskondadel läinud õnneks sellised rünnakud ka tõrjuda. Nii juhtus tänavu 12. novembril kemikaale vedanud tankeriga, mille pardale olid omanikud ohtliku reisi ajaks värvanud turvafirma töötajad.

Kuna rahvusvaheliste seaduste järgi ei tohi laeval tulirelvi kanda, tervitasid turvatöötajad tankeri pardasse sõitnud mereröövleid veekahuriga ning käivitasid häireseadme, mis tekitab inimkõrvale talumatut heli. Nendest vahenditest piisas, et piraadid kiiresti taganema sundida.

Mitu korda on mootorpaatidega järjekordse ohvri ümber tiirutanud piraate takistanud rünnatavate hädakutsungi peale kohale lennanud välisriikide helikopterid, mis baseeruvad sõjalaevadel. Ent piirkonnas patrulliv sõjavägi kõikjale ei jõua. Eriti kui arvestada, et piirkond, kus piraadid tegutsevad, on juba suurem kui terve Prantsusmaa territoorium.
Ning piraate endid sinnakanti jagub. Räägitakse kuni 25 grupeeringust, kuhu kuulub üle tuhande võitleja vanuses 20–35 eluaastat.

Igas jõugus on range tööjaotus. On kalurid, keda peetakse nende oskuste ja ookeanitundmise tõttu rünnakute ajudeks. Nendega koos tegutsevad tehnikaeksperdid, kes suudavad käsitseda moodsat tehnikat, GPS-seadmeid jm. Ning musklimehed ehk endised sõdurid, kes saanud karastuse Somaalia kodusõjas kohalike sõjapealike käe all.

Mõnelgi puhul arvatakse neidsamu sõjapealikke saavat kuni poole piraatidele makstavast lunarahast. Sest nende poolt on musklimehed ning relvastus: automaatrelvad, raskekuulipildujad ja tankitõrjerelvad.

Ent siingi tuleb ette tõrkeid. Vähemalt üks kord oli põhjust arvata, et piraatide relvastus oli kaaperdatute jaoks palju ohtlikum kui nende pikaajaline pantvangis hoidmine.

Mõne nädala pärast hakkasid piraatidel juuksed peast langema ning mõned neist koguni surid. Kaaperdatud laeva meeskonna arvates oli vangistajatele laiali jagatud radioaktiivselt saastatud relvad, mis neid aegamisi mürgitasid.

Kuid üldjoontes tagab piraatlusest elatumine Somaalia rannikul siiski suisa kuldse elujärje. Piraatidel on autod ja korralikud majad. Ning erinevalt kohalikest tavaelanikest suudavad nad endale kosida mitu naist, sest jaksavad neid üleval pidada. Veelgi enam: edukamad piraadid on tõusnud koguni kohalikku sotsiaalsesse eliiti, kes on suutnud teenida nii palju raha, et jõuavad seda laenata isegi ümbruskonna ärimeestele.

Ja selle kõige juures on piraatidel endi õigustamiseks väga lihtne argument – laevu kaaperdades ei lase nad Adeni lahte liiga palju suuri laevu, vähendades sedasi merevee reostamist ja illegaalset kalapüüki.

Merereostuse probleem kerkis üles umbes 15 aastat tagasi, kui kohalikud võimud ei suutnud enam ümbruskonna merel toimuvat kontrollida ja paljud võõrad laevad Somaalia rannikul oma reoveed karistust kartmata ookeani lasid.

2004. aastal India ookeani raputanud maavärinast tekkinud hiigeltsunami hävitas Aafrika idarannikul suure osa kalameeste püügivahenditest ning uputas nende paadid.
Väidetavalt oli tsunamile järgnenud laevahõivamiste taga kohalike «tagasihoidlik» soov saada endile korralikud mootorpaadid.

Tänapäeval on piraatidest saanud rannikualadel vaat et romantilised kangelased. Pole ka ime, kui arvestada, et keskmine eluiga on Somaalias 17 aastat ja meeste oodatava eluea pikkuseks ennustatakse vaid veidi üle neljakümne eluaasta. Nii unistavadki kohalikud noored romantilisest piraadielust.

Ent siingi on asjal ka teine pool. Mereröövlitest on saanud nuhtlus kogu riigile, sest olukorras, kus Somaalia üheksast miljonist elanikust kannatab nälja käes üle kolme miljoni inimese ja 90 protsenti rahvusvahelisest toiduabist jõuab riiki merd mööda, tähendab piraatlus näljahäda suurenemist. Sest iga abisaadetisega saabuvat laeva peab julgestama mõni sõjalaev ja just nendest on ümbruskonnas kõige suurem puudus.

Oma osa lõikavad piraadirünnakute sagenemisest ka kindlustusseltsid. Adeni lahte läbib aastas 16 000 kaubalaeva, millele kindlustusfirmad n-ö piraadikindlustust pakuvad. Kindlustusmakse ühe laeva kohta on 15 000 USA dollarit ühe laheläbimise eest. Suur summa.

Ent  kui laev satub piraatide küüsi, katab kulud ehk maksab pantvangide eest lunaraha kindlustusfirma. Need summad on aga veel suuremad, erinevatel andmetel on ainuüksi sel aastal mereröövlitele makstud üle 30 miljoni USA dollari.

Piraadirünnakute õnnestumisprotsent on muidugi kõrge. Tänavu on registreeritud juba 95 rünnakut ning neist on õnnestunud ligi 40 protsenti – kaaperdajate saagiks on langenud 39 laeva. Neist tosinkond ootab siiani koos meeskondadega Somaalia rannikul ankrus seistes väljaostmist.

Pantvangidega käituvad piraadid leebelt, sest teavad, et nende heaolu on peamisi tingimusi lunaraha maksmist puudutavate läbirääkimiste edukaks lõpetamiseks.

Nii nõuavadki kaaperdamised vaid harva ohvreid. Näiteks sai surma ühe tankeri meeskonnaliige, kes üritas laeva hõivamisega ametis olnud piraate takistada.

Kuna piraadid ei soovi pantvange vigastada, hoiduvad ka rahvusvahelised sõjalaevad kaaperdatud laevu ründamast,  isegi kui selleks soodne võimalus tekib. Nii rääkis näiteks Taani kaubalaeva inglasest kapten pärast vabastamist Briti ringhäälingule BBC, kuidas ta pantvangis oleku 12. päeval saatis nende kõrval seilanud USA sõjalaevale sõnumi, et nüüd on soodne aeg rünnakuks. Kapteni sõnul varjus ta meeskonnaga kinnisesse ruumi veekindlate uste taha, kuid rünnakut ei järgnenud.

Kui meeskond lõpuks vabastati, küsis kapten ameeriklastelt, miks nood ei rünnanud. Vastus oli lihtne: nad teadsid, et laevapere elu pole ohus, ja rünnak olnuks asjatu risk.

Piraatidele võib aga saatuslikuks saada ka lunaraha üleandmine. Näiteks korraldas Prantsuse armee eriüksus Somaa­lias piraatide vastu õnnestunud rünnaku, kui need 30 luksusjahil pantvangi langenud inimese eest lunarahaks saadud kahe miljoni dollariga oma maasturis põgeneda üritasid.

Piraate asus jälitama Prantsuse armee helikopter, milles olnud snaiper purustas auto mootori. Seejärel saabus eriüksus, kes piraadid tappis.

Prantslased ongi piraatide suhtes kõige otsustavamalt käitunud. Nende eriüksus ründas tänavu septembris piraate, kes olid hõivanud prantslastest abielupaari väikese jahtlaeva pardal ning nõudsid miljonit eurot ja kuue varem prantslaste poolt vahistatud kaaslase vabastamist. Rünnak oli edukas – üks piraat tapeti, kuus vahistati.

Kõnekas intsident leidis aga aset tänavu mais, kui puhkes tulevahetus piraatide ja valitsusvägedega sõdivate islamivõitlejate vahel. Kui muidu lastakse piraatidel tegutseda segamatult, siis sedakorda paistis relvakonflikti põhjus olevat kaunis praktiline.

Nimelt ründasid islamivõitlejad piraate vahetult pärast seda, kui nood olid vabastanud islamiriigile Jordaaniale kuulunud kaubalaeva. Rünnakuga, milles hukkus kaks islamivõitlejat ja neli piraati, edastasid islamistid sõnumi: araabia maade laevade kaaperdamine toob kaasa pahandusi.

Kõnekas fakt. Eriti kui arvestada, et luureorganisatsioonid peavad aina tõenäosemaks, et selliseid kaaperdamisi võivad kogu maailmas hakata oma tegevuse rahastamiseks harrastama terroriorganisatsioonid. Näitedki on juba olemas: Somaa­lias maksti tänavu lunaraha rühmitusele Al-Shabaab, mille USA liigitab ametlikult terroriorganisatsioonide nimekirja.

Kaaperdused

28. mai
Piraadid hõivasid Saksa kaubalaeva Lehmann Timber 15 meeskonnaliikmega. Meeskond vabastati 8. juulil 750 000 euro vastu.

20. juuli
Piraadid hõivasid Panama lipu all sõitnud Jaapani kaubalaeva Stella Maris koos 21 meeskonnaliikmega. Meeskond vabastati 26. septembril kahe miljoni USA dollari vastu.

12. august
Piraadid hõivasid Tai kaubalaeva Thor Star koos 28 meeskonnaliikmega. Laev vabastati oktoobris pärast lunaraha maksmist.

21. august
Piraadid hõivasid Antigua ja Barbuda lipu all sõitva Saksa kaubalaeva Trinidad koos 13 meeskonnaliikmega. Meeskond vabastati 11. septembril miljoni USA dollari vastu.

21. august
Piraadid hõivasid Jaapani kaubalaeva koos 19 meeskonnaliikmega, kes vabastati septembri keskel 1,5 miljoni USA dollari vastu.

25. august
Piraadid hõivasid Malaisia tankeri koos 41 meeskonnaliikmega, kes vabastati 27. septembril kahe miljoni USA dollari vastu.

15. september
Piraadid hõivasid 24 000 tonni õli vedanud tankeri koos 22 peamiselt India päritolu meeskonnaliikmega, kes vabastati 16. novembril kahe miljoni USA dollari vastu.

Patrullid

Somaalia rannikul püüavad piraate ohjeldada mitme riigi sõjalaevad.

Kanada


Taani


Saksamaa


Hispaania


Kreeka


Itaalia


Holland


Türgi


Suurbritannia


India


Malaisia


Venemaa


Prantsusmaa

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles