Süüria veresaun toob kokku ÜRO Julgeolekunõukogu

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Süüria sõjaväe tank eile Hama linnas rahvarahutusi maha surumas.
Süüria sõjaväe tank eile Hama linnas rahvarahutusi maha surumas. Foto: SCANPIX

Saksamaa kutsus tänaseks kokku ÜRO Julgeolekunõukogu erakorralise koosoleku New Yorgis, arutamaks seni kõige karmikäelisemat protestide mahasurumist Süüria valitsuse poolt.


Eile varahommikul ründasid Süüria valitsusväed ja erijõud aktiviste Hamas ja teistes linnades, kus ülestõusud on kõige ulatuslikumad olnud. Repressioonide käigus hukkus pealtnägijate ja erinevate allikate sõnul vähemalt 130 inimest, vahendas AFP.

Tegu on president Bashar al-Assadi valitsuse ühe karmima aktsiooniga ülestõusjate vastu, kes on Süürias viimased neli kuud meelt avaldanud.

Protestijate laialiajamise vägivaldsete meetmetega on tugevalt hukka mõistnud nii USA president Barack Obama kui ka Prantsusmaa ja Itaalia ministrid. Samuti kutsus Briti välisminister William Hague täna üles suurendama Süüria valitsusele suunatud rahvusvahelist survet, vahendas BBC. Euroopa Liit kehtestas tänasest veel viiele Süüria juhtivale riigitegelasele sanktsioonid nende varade külmutamise ning reisikeelu näol Euroopa Liitu.

24. juulil võttis Süüria valitsus vastu seaduse, millega lubas parteide loomise. Valitsusvastased on seda aga tembeldanud mõttetuks ja pealiskaudseks ning öelnud, et selle abil ei muutu reaalne olukord riigis paremaks. Protestijad on esitanud rea nõudmisi valitsusele, millest valitsus on kaaluda võtnud valimisseaduse muutmise ning põhiseadusreformi. Poliitvangide vabastamise, vägivalla lõpetamise, sõltumatu kohtusüsteemi ning vaba meedia lubamise nõudmistele ei ole valitsus tänaseni reageerinud. Kuigi Assad on lubanud reforme ning liberaalsema poliitika rakendamist, on valitsusväed ülestõuse pidevalt vägivaldsete meetoditega maha surunud.

Protestides, mis said alguse märtsi keskel, on tänaseks hinnanguliselt surma saanud rohkem kui 1500 tsiviilelanikku ning 350 valitsusvägede liiget. Lisaks on arreteeritud 12 600 inimest ning ligi 3000 tsiviilisikut on kadunud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles