Eriteenistuste kindralid ei soovi Anna Politkovskaja asjas tõde päevavalgele tuua, leiab Novaja Gazeta tegevtoimetaja Sergei Sokolov. Sama tendentsi võib täheldada paljude teiste kurikuulsate juhtumite puhul.
Lahendamata kuritöödel püsib Vene eriteenistuste vari
26. november 2008, 00:00
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kuulsa Vene ajakirjaniku Anna Politkovskaja kohtuprotsess algas suure hulga segaduste ning raskuste saatel, mida kogesid ajakirjanikud, üritades asjast ülevaadet saada. Protsessi ümber tekkinud arusaamatuste põhjuseks peavad mõrvatu kolleegid eelkõige kõrgete eriteenistuste juhtide vastuseisu asja avalikustamisele.
Politkovskaja tapmise loosse on segatud vähemalt üks eriteenistuste ohvitser. See on kohtuprotsessil süüdistatavate pingil istuv Pavel Rjaguzov.
Prokuratuur pole Rjaguzovit otseselt tapmises süüdistanud. Tema on kohtu all vaid oma ametiseisundi kuritarvitamise ning tapmisest tunduvalt leebemate tegude eest. Süüdistuse versiooni kohaselt osutas FSB-lane kaasabi mõrva toime pannud tšetšeenide grupeeringule. Näiteks korraldas tulevase ohvri jälitamist saja dollari eest päevas ning kasutas eriteenistuse võimalusi tema elukoha kindlakstegemisel.
Samas on nii mõnigi Politkovskaja mõrvaloole pühendunud ekspert näinud ka mündi teist külge – mis siis, kui eriteenistuse ohvitser mängis kogu asjas hoopiski juhtivat rolli ning tšetšeenid olid lihtsalt jooksupoisid ja plaani teostajad?
«Praegu on täiesti selge, et Venemaa julgeoleku struktuurides on väga kõrgeid ametnikke, kindraleid, kes ei soovi selle asja päevavalgele tulekut,» kommenteeris olukorda täna raadiojaamas Ehho Moskvõ protsessi jälgiv Sokolov. «Nad ei soovi tõe selgumist peamiselt seetõttu, et asjasse on segatud nende alluvad. Ja see fakt paljastab vähemasti, milline tohutu korruptsioon valitseb meie jõustruktuurides, kui nendest peamise teenuseid on võimalik osta saja dollari eest päevas.»
Samasuguseid seoseid võib täheldada ka näiteks Beslani tragöödias, kuigi pole kindlat teadet ühegi eriteenistustega seotud isiku tabamisest. Läinud nädala Novaja Gazetas väidab terroriakti paralleelse uurimisega tegeleva organisatsiooni Golos Beslana juht Ella Kessajeva, et kooli hõivanud terroristid olid seotud julgeolekuorganitega.
Kessajeva võrdleb tuvastatud ründajate teadaolevaid biograafilisi andmeid, mis on saadud eranditult nende varasemate kokkupuudete tõttu kohalike miilitsajõudude või prokuratuuriga. See tähendab, et kõik 32 on olnud varem kinni peetud kahtlustatuna kas inimröövides või suisa terrorismis, kuid imelikul kombel pääsenud seejärel vabadusse.
Autor juhib tähelepanu asjaolule, et Põhja-Kaukaasia julgeolekuorganites levinud praktikas pole terrorismisüüdistustega vahistamise korral kahtlustataval mingitki võimalust vabadusse pääseda ning alati on tulemuseks pikad vangistamised, isegi kui inimene ei pruugi olla milleski süüdi.
Kõnekaid juhtumeid, kuhu on teadaolevalt segatud Vene eriteenistused, leiab lähiajaloost veelgi. Näiteks Euroopat kõvasti raputanud Aleksandr Litvinenko tapmine Londonis 2006. aasta sügisel. Nii Litvinenko kui ka temaga tihedalt suhelnud ning lõpuks kahtlustatavate ringi sattunud Andrei Lugovoi ja Dmitri Kovtun on varem olnud FSB töötajad.
Litvinenko pages Londonisse pärast Boriss Berezovski vastu suunatud vandenõu paljastamist, Lugovoi ja Kovtun jätkasid Venemaal eraäris. Mõlema viibimiskohtadest leidsid Briti uurijad radioaktiivse aine jälgi, millega ärakaranud Vene luuraja Londonis tapeti.
Aastaid varem, sama organisatsiooni pikaajalise kaastöötaja ning juhi Vladimir Putini riigijuhiks tõusmise ajal vapustasid Venemaad elumajade plahvatused Peterburis, Moskvas ning Volgodonskis, millest sai ajend teise Tšetšeenia sõja alustamiseks.
Vahetult pärast neid plahvatusi tõkestasid tähelepanelikud elanikud Rjazanis veel ühe elumaja õhkulaskmist samal meetodil. Kohalejõudnud operatiivtöötaja oli veendunud, et keldrisse tassitud kottides oli lõhkeaine ning detonaator.
Mõne päeva järel, pärast intensiivseid otsinguid, teatas julgeoleku juhtkond, et Rjazanis oli tegu terrorivastaste õppustega, mille raames olla julgeolekustruktuurid tassinud elumaja keldrisse suhkrukotte.