Gruusias on endiselt suur probleem sisepagulaste ja sõjapõgenikega, kellest suur osa elab siiani põgenike külades, omamata võimalust koju naasta.
Gruusias on endiselt tõsine probleem sisepagulastega
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Täna Gruusia saatkonna poolt Venemaa-Gruusia sõja mälestuseks korraldatud pressikonverentsil käsitles Gruusia suursaadik Eesti Vabariigis, Ruslan Abashidze, ühe teemana ka sisepagulaste olukorda.
Ümberasustamise monitoorimisega tegeleva rahvusvahelise keskuse ja ÜRO hinnagul on Gruusias sisepagulasi üle 300 000 inimese, kellest paljud on sunnitud põgenikele mõeldud külades elama. 2008. aasta sõda sundis ümber asuma ligikaudu 131 000 inimest. Samas on andmeid selle kohta, et ka sõja järgselt on olnud paljud grusiinid sunnitud Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladelt lahkuma ja varjupaika otsima.
Probleem seisneb selles, et vene väed on keelanud paljudele Gruusia sisepagulastele hilisema sissesõidu Abhaasia ja Lõuna-Osseetia aladele ning pole suutnud tagada peamisi inimõigusi seal elavatele grusiinidele.
2010. aastal võttis Gruusia valitsus vastu Okupeeritud alade strateegia, mille kohaselt püüab valitsus, mitmeid osapooli kaasates, vene vägedega koostööd edendada, et tagada koju naasta soovijatele see võimalus ning garanteerida antud aladel ka nende turvalisus. Saadiku sõnul on Venemaa igasugusest konstruktiivsest koostööst siiani loobunud ning diskrimineerib antud aladel inimõigusi endiselt.