Teadlaste sõnul on osad Euroopa koduhiired muutunud resistentseks juba ka tugevaimate mürkide suhtes.
Saksamaa ja Hispaania superhiirtele mürgid enam ei mõju
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Saksa ja Hispaania hiired on kiirelt muutunud resistentseks läbi ristamise ühe Alžeeria hiireliigiga, vahendab BBC.
Teadlaste sõnul on seda tüüpi geeniülekanne äärmiselt ebatavaline ja see esineb enamasti taimede ja bakterite puhul.
The Current Biology raportis seisab, et see protsess võib hiired muuta resistentseks pea igasuguse kahjuritõrje suhtes.
Varfariin on mürk, mida kasutatakse meditsiinis antikoagulandina ning alates 1950ndatest hakati ainet kasutama pestitsiidina rottide ja hiirte vastu. Liiga palju varfariini põhjustab nimelt surmava veritsemise.
Kuid hiired on aja jooksul muutunud varfariini suhtes resistentseks. Uurijate teatel just Saksa ja Hispaania hiired on leidnud kiire viisi ohtude ületamiseks, läbi ristamise Alžeeria hiirtega.
«Meie uurimus on nõnda eriline, kuna sellega on seotud kahe hiireliigi vaheline ristamine, kes on üksteisest eraldatud olnud 1,5-3 miljonit aastat,» ütles uuringut juhtinud Texase Houstoni Rice ülikooli professor Michael Kohn. «Suurem osa nende hiirte järglastest pole paljunemisvõimelised, on steriilsed, kuid on väike aken, mis jääb avatuks, mis võimaldab geenidel liikuda ühelt liigilt teisele ning seda üksikute fertiilsete emaste hiite kaudu. Seega on võimalik geene lekitada ühelt liigilt teisele.»
Just tänu nendele üksikutele fertiilsetele emasele on suurem osa Hispaania ja järjest enamad Saksa koduhiired omandanud lühikese ajaga resistentsuse, kuigi teadlased pole kindlad, millal täpsemalt esimee geneetiline vahetus aset leidis.
«Nende kahe hiireliigi vahel on palju geneetilisi barjääre, seega näha neid ristumas ja geneetilist materjali üle andmas, on ausalt öeldes üsna tähelepanuväärne,» lisas professor.
Uurijate sõnul võimaldas kahe hiireliigi ristumise järjest tihedam reisimine ja inimkonna kasv.
Sarnaseid liigi liikumisi on mujalgi maailmas. Üks Lõuna-Aafrikas elav rotiliik on näiteks sinna jõudnud hiljuti Aasiast.
Kohni teatel on tegu horisontaalne geenide ülekandega, kuid paljud teadlased pole tema hinnanguga nõus.
Huvitaval kombel pole uued superhiired jõudnud veel Suurbritanniasse.