President Dmitri Medvedevi ja Põhja-Korea diktaatori Kim Jong-ili kohtumine leidis aset sõjaväegarnisoni Sosnovõi Bor kinnisel territooriumil asuvas hotellis.
Medvedev ja Kim Jong-il rääkisid tuumaprogrammist ja gaasitarnetest
24. august 2011, 13:25
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vestlus kestis enam kui kaks tundi, vahendas raadiojaam Ehho Moskvõ. Kahe riigipea omavaheliste tervituste ja viisakusavalduste vahetamisele lubati ka ajakirjanikke, kuid sellele järgnenud arutelu toimus juba suletud uste taga.
Medvedev nimetas kohtumist «avatuks, sisukaks ja väga mitme aspektiliseks». Tema sõnul kerkisid üles kahepoolse koostöö küsimused, olukorda Korea poolsaarel ja Pyongyangi tuumaprogramm.
Pärast kohtumist rääkis Medvedev ajakirjanikele, et pooled jõudsid kokkuleppele Vene gaasitarnete osas Lõuna-Koreasse ja seda läbi Põhja-Korea territooriumi. Küsimuse lahendamiseks moodustatakse ühiskomisjon, mille töös võivad osaleda ka lõunakorealased.
Teine oluline kokkulepe puudutab Pyongyangi tuumaprogrammi. Põhja-Korea juht kinnitas Medvedevile, et on nõus kuue riigi osalusel toimuvate nõupidamiste taasalustamisega ja seda eelnevate tingimusteta, mis võib saada põhiliseks pingete vähendamisel regioonis.
Dmitri Medvedev andis Gazpromi juhile Aleksei Millerile ülesande tegeleda Venemaa, Põhja-Korea ja Lõuna-Korea gaasiprojektiga, vahendas Interfax.
«Ma tegin eile ettevõtte juhile Millerile ülesandeks tegeleda tihedasti selle problemaatikaga. Loodame, et tuleb hea projekt,» ütles Vene president ajakirjanikele seoses Kim Jong-ili visiidiga.
Seda, kas kahe riigi liidri kohtumisel räägiti ka Põhja-Korea hiigelvõlast, pole praegu teada. Vene rahandusministeeriumi arvestuste järgi ulatub naaberriigi võlg 11 miljardi dollarini.
Rahandusministri asetäitja Sergei Stortšak rääkis ajakirjanikele täna Burjaatias, et nii suure summa võlgneb Põhja-Korea Nõukogude Liidule. See, kas Põhja-Korea seda võlga tunnistab, on aseministri sõnul aga omaette teema.
Moskva peab enne jõudma kokkuleppele Pyongyangiga selle üle, et see tunnistaks Venemaa kui Nõukogude Liidu õigusjärglast. «Paraku me neid faktoreid ei näe. Me vajame esmalt tunnistamist, seejärel ümberarvutamise metodoloogiat ja pärast lepet kui sellist,» selgitas Stortšak.
Aastal 2006 teatas Venemaa, et Põhja-Korea võlgneb riigile 8 miljardit dollarit. Tollal kirjutas ajaleht Kommersant Stortšakile viidates, et pole välistatud ühe suurima välisvõla kustutamine.
Praeguste andmete järgi on enim ehk 25-26 miljardit dollarit Venemaale võlgu Kuuba.