Euroopa inimõiguste kohus otsustas täna, et Venemaa valitsus ei üritanud tahtlikult hävitada Mihhail Hodorkovski naftakompaniid Jukos.
Euroopa inimõiguste kohus mõistis Venemaa Jukose asjus osaliselt õigeks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kohtunikud leidsid, et Vene võimud siiski rikkusid maksupettuses süüdistatud Jukose õigust õiglasele kohtupidamisele, mis kaasneb Euroopa inimõiguste konventsiooniga, kuna ei andnud firmale piisavalt aega 2000. aastal enda kaitseks valmistuda, vahendas AFP.
Kohtu sõnul rikkus Venemaa konventsiooni ka maksurikkumiste eest määratud karistuste rakendamisel ja kalkuleerimisel.
Samas teatas kohus, et ei tuvastanud Jukose üle peetud menetluses ühtki teist probleemi või puudust, mis oleks lubanud kohtul järeldada, et Venemaa kuritarvitas kohtutoiminguid Jukose hävitamiseks ja selle varade ülevõtmiseks.
Moskva teatas pärast otsuse väljakuulutamist, et see vabastab Venemaa süüdistustest, nagu oleks Jukose likvideerimisel poliitiline tagapõhi.
Vene valitsuse kaebasid Euroopa inimõiguste kohtusse Jukose aktsionärid, kes nõudsid firma ebaseadusliku sundvõõrandamise eest 98 miljardi dollari (72 miljardit eurot) suurust kahjutasu.
Strasbourgi kohus lükkas täna edasi otsuse võimaliku kompensatsiooni üle.
Jukose juhtide sõnul tegutses Vene valitsus ebaseaduslikult, kui alustas 2000. aastal tollal riigi suurima ettevõtte likvideerimist, mis viidi lõpule seitse aastat hiljem. 2005. aastal mõisteti maksupettuse eest kaheksaks aastaks vangi ka Jukose asutaja ja tegevjuht Mihhail Hodorkovski.
Jukose advokaatide väitel oli ettevõte tasunud riigile kõik maksud, kuid valitsus võttis firmalt varad ära ja müüs need maha. Hodorkovski toetajate väitel esitati kunagisele Venemaa rikkaimale mehele fabritseeritud süüdistused ja mõisteti seejärel kohtus süüdi, kuna ta julges rahastada Vladimir Putini vastast opositsiooni.