USA osariikides tänavu läbi viidud hukkamiste arv langes vastu ootusi eelmise aastaga võrreldes tosina protsendi jagu ning pole nii madal olnud juba peaaegu poolteise aastakümne vältel.
USA hukkas sel aastal vähem inimesi
Surmanuhtluse infokeskuse andmetel viidi rangeim karistusmäär sel aastal täitmisele 37 juhtumi puhul, mis on viimase 14 aasta jooksul väikseim hulk, vahendas Reuters.
Samal ajal on kohtud hakanud ka vähem surmanuhtlusi määrama, sest selles arvestuses ennustatakse viimase kolme kümnendi madalaimat näitajat.
Surmanuhtluse infokeskuse tegevdirektor Richard Dieter põhjendas langust kõrgenenud vajadusega ettevaatlikkusele ning hukkamiste kallidusega.
«Eksimused inimeste osas, keda on algselt peetud süüdiolevateks, kuid kes hiljem osutusid süütuks, on tõesti tekitanud hirmu nii avalikkuses, prokurörides, seaduseandjates kui ka kohtutes,» märkis ta.
Dieteri sõnul hoiab osariike hukkamiste täideviimiselt tagasi ka nendega kaasnevad suured kulud.
«Milleks taotleda surmanuhtlust, kui selleni jõudmiseks kulub viisteist aastat ja see maksab kolm kuni kümme miljonit dollarit hukkamise kohta, samas kui võrdlemisi lihtsalt võiks saada ka eluaegse vanglakaristuse,» leidis ta. «See rahuldaks ka paljud avalikkuse nõuded.»
USA ülemkohus otsustas alles tänavu aprillis inimõiguslaste pahameeleks, et hukkamine mürgisüstiga ei ole julm ja ebatavaline karistus, mistõttu kardeti selliste hukkamiste sagenemist. Kõigest hoolimata on aga vähemalt veerandsaja karistuse täideviimine edasi lükatud.
Dieter sõnul tehti seda sellepärast, et uuesti ilmnesid märksa kroonilisemad probleemid surmanuhtluse ümber – näiteks küsimused süü suurusest, vaimuhaigustest ja juriidilisest eestkostest. Ekspert näen enda sõnul hukkamiste arvu kahanemas ka edaspidi, sest veel mitu osariiki kaalub surmanuhtluse kaotamist, nagu seda tegid mullu New Jersey ja New York.