Schengeni passivaba ruumiga tänasest liitunud Šveitsi pääseb maad mööda nüüd piirikontrollita, kuid lennujaamades kehtib senine dokumentide näitamise kord edasi veel kevadeni.
Šveits avas maismaal piirid
12. detsember 2008, 13:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Luxembourgi linnakese järgi nime saanud lepinguga liitumise poolt hääletasud šveitslased referendumil kolme aasta eest, vahendas AFP.
Šveitsi piirivalvejõudude pressiesindaja sõnul avanevad nüüd ka sellele riigile, mis ühtegi blokki ei kuulu, euroliidu elektroonilised kurjategijate andmebaasid.
«Šveitsi peeti varem nagu saareks,» selgitas ta. «See uus süsteem annab meile veel ühe julgeolekuvahendi ja aitab identifitseerida tagaotsitavaid inimesi, varastatud sõidukeid ja asüülitaotlejaid.»
Schengeni lepinguga laieneb sinna ka Dublini koostöö, millega liitunud maad peavad takistama asüüliotsijate samaaegseid varjupaigataotlusi erinevates riikides. Piiripunktides seni kontrollimisega tegelenud ametnike elu muutub mitmekesisemaks, sest edaspidi tehakse rohkem patrulle ning tihendatakse koostööd teiste riikide korravalvejõududega.
Prantsusmaa, Saksamaa ja Itaaliaga piirnevas alpiriigi maismaapiiridelt kadus täna küll rutiinne passikontroll, ent pisteliselt kavatsetakse mõnelt piiriületajalt isikutunnistust siiski ka edaspidi küsida, sest päris ELi liikmete hulka Šveits ei kuulu, vahendas Reuters.
Euroopa Komisjoni andmetel elab ja töötab Šveitsis 900 000 euroliidu kodanikku, kes sageli ületavad ka piiri. Paljud neist elavad odavama kinnisvaraga naaberaladel, kuid töötavad linnades nagu Genf või Basel. Euroopa Liitu mujalt saabunud turistid peavad aga omama Schengeni viisat, mis lubab külastada kõiki ühise õigusruumiga liitunud riike.
Schengeni passivaba tsooniga on tänasest ühinenud veerandsada Euroopa riiki. Šveitsi uue staatuse ühises õigusruumis võib samas ohtu seada juba veebruaris korraldatav uus referendum, kus pannakse hääletusele vaba liikumise põhimõtete laiendamine uutele euroliidu liikmetele Bulgaariale ja Rumeeniale.