Hispaania arheoloogid avastasid Léoni lähedalt Joarilla de las Matasest kodusõja aegse massihaua, milles on sadade inimeste jäänused.
Hispaaniast leiti kodusõja aegne massihaud
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
29. september 2011, 08:07
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Arheoloog Edurine Rubio sõnul on sinna hauda maetud umbes 600 inimest, edastab AFP.
Rubio töötab ühenduse Forum for Memory heaks. See ühendus tegeleb Hispaania kodusõja ajal 1936 – 1939 toime pandud julmuste uurimisega.
Asjatundjate sõnul on see haud suuruselt teine kodusõja aegne massihaud. Malagast leiti 2008. aastal haud, milles oli 2840 inimese jäänused.
Rubio sõnul lasti need inimesed haua äärel maha ja aeti siis hauda.
«Need inimesed maeti väga madalale, vaid 30 – 40 sentimeetri sügavusele. Samuti leiti hauast laskemoona jäänuseid,» selgitas asjatundja.
Selle aasta mais avalikustas Hispaania valitsus internetis kaardid kodusõja ja sellel järgnenud kindral Francisco Franco diktatuuri massihaudade paikade kohta.
Hispaania kodusõjas võis hukkuda pool miljonit inimest, Franco diktatuuri aastatel veel tuhandeid lisaks.
Franco režiim austas oma hukkunud toetajaid, kuid vastased maeti märkimata haudadesse.
Hispaania kodusõda kestis1936. aasta juulist kuni 1939. aasta aprillini. Tegemist oli konfliktiga kindral Francisco Franco juhitud parempoolsete natsionalistide ja vasakpoolsete rühmituste vahel.
Franco kukutas vabariigi ja kehtestas diktatuuri. Sõja tekkepõhjuseks olid suured poliitilised, majanduslikud ja kultuurilised erinevused.
Vabariiklasi (republicanos) toetasid Nõukogude Liit ja Mehhiko ning natsionaliste (nacionales) Itaalia, Saksamaa ja naaberriik Portugal.