Peaminister Andrus Ansip ütles täna Varssavis Euroopa Liidu idapartnerluse tippkohtumisel, et samal ajal kui partnerriigid peavad oma tegevuses ilmutama sihikindlust ja tulemuslikkust, tuleb Euroopa Liidul omalt poolt pakkuda neile riikidele tuge ja kindlustunnet tuleviku suhtes.
«Edusamme tuleb premeerida – mida rohkem tulemusi, seda rohkem Euroopa Liidu poolset panust,» ütles peaminister Ansip valitsuse pressiesindaja teatel.
Ansip rõhutas vastastikust vastutust, öeldes, et idapartnerluse eesmärkidele peavad võrdselt pühenduma mõlemad osapooled.
Ta märkis ka, et lisaks praegustele koostöövormideele Euroopa Liidu ja partnerriikide vahel tuleb arendada uusi tegevussuundi.
«Me toetame ulatuslikumat koostööd sellistes valdkondades, nagu haridus, energeetika, transport, põllumajandus ning tehnoloogia,» märkis peaminister Ansip.
Ta tervitas Euroopa Liidu praeguse eesistujamaa Poola initsiatiivi korraldada valdkonnapõhiseid kohtumisi ekspertide ja ministrite tasemel, avaldades lootust, et Euroopa Liit avab mõned oma programmid ka partnerriikidele.
Inimestevahelisi kontakte ja ka majandustegevust soodustab peaministri sõnul liikumisvabaduse suurendamine.
«Me ootame viisalihtsustus- ja tagasivõtulepingu üle läbirääkimiste käivitamist nende partnerriikidega, kellega seda veel pole tehtud,» ütles Ansip. «Samal ajal võime me veelgi lihtsustada üliõpilaste ja ettevõtjate liikumisvõimalusi.»
Ansipi sõnul toetab Eesti Euroopa Liidu idapartnereid, aidates suurendada nende riikide haldussuutlikkust ning jagades oma reformikogemusi.
«Käesoleval aastal avati Eesti Idapartnerluse Keskus, mille tegevus lähtub just nendest eesmärkidest,» teavitas Ansip tippkohtumisest osavõtjaid. «Idapartnerluse Keskus korraldab partnerriikide ametnikele koolitusi ning viib läbi idapartnerlust ja partnerriike puudutavaid teadusuuringuid, seminare ja ümarlaudu.» Eesti Idapartnerluse Keskus leidis positiivset äramärkimist tippkohtumise lõppdeklaratsioonis.
Tippkohtumisel tunnistati idapartnerluse seniseid saavutusi ja kinnitati soovi koostööd Euroopa Liidu ja partnerriikide vahel veelgi süvendada, sealhulgas edendada vabakaubandust, liikumisvabadust ja valdkondlikku koostööd.
Idapartnerlus on välja kasvanud Euroopa naabruspoliitikast 2009. aastal ning see hõlmab Euroopa Liitu ja kuut partnerriiki: Armeenia, Aserbaidžaan, Gruusia, Moldova, Ukraina ja Valgevene.
Varssavis toimunud teisel tippkohtumisel osalesid Euroopa Liidu ja idapartnerluse partnerriikide riigipead ja valitsusjuhid. Valgevene oma esindajat oma kohtumisele ei saatnud.
Euroopa Liidu liidrid taunisid oma avalduses halvenevat olukorda Valgevenes, mõistes hukka üha süveneva inimõiguste rikkumise, teisitimõtlejate tagakiusamise ning
sõnavabaduse piiramise.