Moskvas kohtusid täna kahe suurriigi ametnikud, et otsida võimalusi sõlmida omavahel juba järgmisel aastal uus strateegilise tuumarelvastuse piiramise lepe.
USA-Vene aseministrid pidasid Moskvas nõu
15. detsember 2008, 15:58
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vene asevälisminister Sergei Rjabkov ja USA asevälisminister John Rood, kelle valdkonnaks on just relvastuskontrolli ja rahvusvahelise julgeoleku küsimused, arutasid suletud uste taga seda, kuidas ja millega asendada aasta pärast detsembris aeguvat START-1 lepet, vahendas Reuters.
Samuti plaaniti rääkida Iraani tuumaprobleemidest ning ka muudel strateegilistel teemadel. Lähemaid detaile kumbki pool enne kohtumist ei avalikustanud.
«Meil on ühine arusaam USA praeguse administratsiooniga, et me vajame uut lepingut praeguse asemel,» märkis Rjabkov siiski ajalehele Kommersant. «Meil on võimalus saada uus dokument valmis detsembriks 2009.»
START-1 leping sõlmiti veel enne Nõukogude Liidu lõplikku lagunemist, juulis 1991. See kohustab mõlemat suurriiki piirama oma rakettide ja strateegiliste pommitajate arvu, ent uue lepingu sõlmimine takerdus sellel aastatuhandel kasvavatele vastuoludele Moskva ja Washingtoni vahel.
USA president George W. Bush teatas seitsme aasta eest, et Washington lahkub juba 1972. aastal sõlmitud ballistiliste rakettide tõrjelepingust (ABM), mis piiras Külma sõja ajal mõlema leeri õigust rajada raketitõrjesüsteeme. Bushi tollase otsuse taga oli soov hakata uuesti arendama USA raketikilpi, mis venelaste hinnangul rikub jõudude tasakaalu maailmas.
Venemaa lootused sundida ameeriklasi loobuma oma raketikilbi plaanist ühise projekti kasuks pole aga seni täitunud ning nüüd oodatakse uut võimalust pärast administratsiooni vahetust ja demokraat Barack Obama kolimist Valgesse Majja. Rjabkov arvas, et viimasega sõlmitav uus lepe võiks siluda kahe riigi okkalisi suhteid, ent lisas siiski juurde, et Washingtoni raketitõrjeplaanid võivad saada sellele takistuseks.