Ühendriigid ja Venemaa pole jõudnud Euroopasse rajatava raketikaitsesüsteemi osas endiselt kokkuleppele.
Venemaa ja USA on raketikilbi küsimuses tupikus
27. oktoober 2011, 11:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Me ootame, et Ühendriigid ja tema NATO liitlased astuksid lõpuks samme Venemaa suunas, sest Venemaa on kompromissi otsimisel näidanud üles absoluutset loovust,» kommenteeris Venemaa esindaja NATO juures Dmitri Rogozin RIA Novosti vahendusel.
Eile NATO peasekretäri Anders Fogh Rasmusseniga kohtunud Rogozini sõnul eeldab kompromiss vastastikuseid samme, mida Venemaa on ka astunud.
«Siiski oleme endiselt tupikus, sest Ühendriigid keelduvad kangekaelselt andmast Venemaale tõsiseid seaduslikult siduvaid garantiisid,» lisas Rogozin, osutades sellega Kremli soovile saada Ühendriikidelt ja NATO-lt juriidiline garantii, et raketikilp ei hakka olema suunatud Venemaa vastu.
Möödunud aastal jõudis allianss Lissaboni tippkohtumisel kokkuleppele raketikaitsekilbi arendamises, mis kaitseks nii NATO liikmesriike Euroopas kui ka Põhja-Ameerika mandril. Kava näeb ette USA püüdurrakettide ja radarite paigutamist Euroopa territooriumile.
Lissaboni NATO tippkohtumisel alliansi 28 liikmesriigi heakskiidu pälvinud uus strateegiline kontseptsioon nimetab koostööd Venemaaga strateegiliset tähtsaks, kinnitades, et NATO ei kujuta Venemaale ohtu. Kuigi NATO lubas teha Venemaaga koostööd ka kavandatavas raketikaitsesüsteemis, pole selge selle avatus Venemaale.
Seejuures on USA ja NATO kinnitanud, et uus lahendus luua raketiohu vastu lühi- ja keskmaarakettide tõrjesüsteem pole suunatud Venemaa vastu. Eelkõige on räägitud Iraanist ja Põhja-Koreast lähtuvast ohust.
Ka on Washington ja NATO avaldanud valmisolekut teha Venemaaga senisest suuremat koostööd, kuid Moskva suhtub koostööpakkumistesse ettevaatlikult, öeldes, et tahab suuremat sõnaõigust raketiohu hindamisel ja vastumeetmete määramisel.
Venemaa president Dmitri Medvedev on varem hoiatanud, et kui läänepartneritega ei õnnestu sel teemal kompromissi saavutada, tuleb võtta kasutusele vastuabinõud ehk arendada Vene tuumavõimekuse ründepotentsiaali.