Süüria nõustus Araabia Liiga plaaniga lubada riiki vaatlejad, kes kontrollivad vägivalla lõpetamise plaanide täidesaatmist.
Süüria nõustus lubama vaatlejad riiki
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Araabia Liiga plaan kutsub Süüriat üles lõpetama protesteerijate ründamise, kõrvaldama tankid mässavatest linnadest ning alustama läbirääkimisi opositsiooniga kahe nädala jooksul. Süüria president Bashar al-Assad on plaaniga nõustunud.
Üleeile katkestas Araabia Liiga lõplikult suhted Süüriaga ning nõustus alustama sanktsioonidega. Damaskus elimineeriti sellel nädalal pärast kaheksa kuud kestnud ülestõusu, mille käigus on ÜRO andmetel hukkunud vähemalt 3500 süürialast. Nüüd, kui Araabia Liiga, Türgi, Euroopa ja Põhja-Ameerika on jõud ühendanud Süüria vastu, on al-Assadi tegutsemisvõimalused väga piiratud.
Euroopa Liit lisas teisipäeval 18 isikut nimekirja, milles seisvate isikute vastu on algatatud sanktsioonid. Nimekirjas olijate hulgas on hetkel ka Süüria president ja tema vend, asepresident, peaminister, siseminister, kaitseminister ning luureülem. Nende vastu suunatud sanktsioonide hulka kuuluvad näiteks varade külmutamine ning riigist lahkumise keeld. Šveits on rakendanud Euroopa Liiduga samasid meetmeid ning on külmutanud kõigi nimekirjas olevate isikute varad Šveitsi pankades.
President Bashar al-Assad’i võime üksi Läänele vastu seista on vähenenud. Vaatlejate hinnangul on ta protesteerijate massilise tapmisega kaotanud oma rahva usalduse. «Raske on öelda, kuidas ta saaks tagasi oma usalduse, olles tapnud peaaegu 4000 kaasmaalast,» ütles Emile Hokayem mõttekojast International Institution of Strategic Studies.
Samuti ohustab al-Assad’i võimu tugevust majanduse nõrgenemine katkestatud kaubandussuhete tõttu. Lisaks on režiimi langetamise endale eesmärgiks seadnud vastaspoolele üle läinud Süüria sõjaväelased.
Süüria valitsuse püsimine oleneb suuresti sellest, kui kaua on Venemaa nõus neid toetama. Eelmisel aastal müüdi 10 protsenti venelaste relvatoodangust Damaskusele. Kui Moskva seisab vastu ÜRO Süüria-vastastele sanktsioonidele, siis ebaõnnestuvad rahvusvahelised püüded näidata välja ühtset seisukohta. Hiina on samuti väljendanud vastuseisu ÜRO sanktsioonidele.
Süüria ostab Türgist sisse ligi 10 protsenti oma elektrivarudest. Pärast Süüria eemaldamist Araabia Liigast on Türgi ähvardanud elektritarned lõpetada. «Türgi võib ka valida otsese sekkumise, võib-olla luua Süüria piirile puhvertsooni või kindlustada Süüria ülestõusnuid relvadega,» ütles Shashank Joshi Royal United Service Institute’ist.
Septembris nõustusid Euroopa Liidu valitsused alates 15. novembrist lõpetama nafta importimise Süüriast. Sellele järgnes keeld Euroopa firmadele Süüria naftaturule investeerida. Naftaeksport moodustab Süüria sisemajanduse kogutoodangust ligikaudu 20 protsenti. Enne naftaekspordi keelustamist müüs Süüria 90 protsenti oma naftast Euroopasse, peamiselt Saksamaale, Itaaliasse ning Prantsusmaale. Välisturu vähenemine on vähendanud Süüria naftatoodangut. Praegu on Süüria olulisimad välispartnerid Iraak, Saudi Araabia ja Hiina.
Protestiaktsioonid Süürias algasid märtsis ning on inspireetirud Tuneesias ja Egiptuses toimunust. Süüria mässulised võitlevad poliitiliste vabaduste tekke ning korruptsiooni lõppemise eest. Ülestõus sai alguse Lõuna-Süürias Deraa linnas, ülestõusnud ei ole suutnud saavutada kontrolli pealinn Damaskuse üle.