Màrius Carol, La Vanguardia, 21.11.2011
Täna hommikul laulis Mariano Rajoy ilmselt habet ajades Lucho Gatica viisikest: «Kell, ära näita aega, see ajab mu hulluks.» Pärast oma tõkestamatut võitu soovib tulevane president ilmselt, et aeg peatuks. Nii saaks ta saaks veidi hinge tõmmata, enne kui turul võimuvahetusjärgselt uued probleemid üles kerkivad.
«Aeg, peata oma teekond, sest mu elu hakkab lõppema,» oleks viisike jätkunud. Kuigi Brüssel teab, et uus valitsus võtab asja rahulikult, nõuab ta siiski kiireid vastuseid, et Hispaania kinnimaksmist vältida.
Tõenäoliselt lõikas Rajoy endale sellel hetkel žiletiga sisse, sest olukord, kus ta peab täitma presidendi kohustusi ilma seda olemata ja juhtima laeva ilma tüürita, jääb suurest võidust väga kaugele ja viib lõpuks rahutusteni.
Cristina Cubero, 20 Minutos de Madrid, 21.11.2011
See on surnud ring. Kui üks ebaõnnestub, kasutab teine olukorda ära. Nad teevad ja jätavad tegemata ainult enda tahtmise järgi ning ei pööra tähelepanu avalikkuse vajadustele ja soovidele.
Seepärast valime me neid, keda tunneme. PSOE ebaõnnestus, ta ei toonud meid kriisist välja, nüüd on Rahvapartei kord proovida.
Mulle tundub, et minu hääl ei ole nii palju väärt kui teiste oma. Teoreetiliselt on kõigil hispaanlastel ühesugune õigus valimiskasti juures käia ja just sellepärast loodame me, et need, keda valime, on ausad ja õiglased. Kuid see ei ole nii. Kui te ei nõustu, siis selgitage mulle, miks Hispaania neljas poliitiline jõud, sotsiaaldemokraatlik Progressi ja Demokraatia Liit (UPyD) saab vähem hääli kui Amaiur, grupp vasakpoolseid baski radikaale.