USA andis Venemaale tavarelvade leppe osas vastulöögi

Argo Ideon
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pildil Vene sõdurid paraadiks harjutamas.
Pildil Vene sõdurid paraadiks harjutamas. Foto: SCANPIX

Asjatundjad ei usu siiski, et Ameerika Ühendriikide ja Venemaa teravnenud eriarvamused Euroopa tavarelvade leppe (CFE) üle mõjutaks vahetult relvastuse paiknemist Eesti piiride lähedal, kirjutab Argo Ideon.

Teisipäeval teatas USA välisministeerium, et Ühendriigid peatavad teatud kohustuste täitmise Venemaa suhtes CFE raames, sest Venemaa ei ole viimase nelja aasta jooksul lepet täitnud.

«Venemaa on keeldunud vastu võtmast inspektsioone ja seisanud info andmise oma sõjajõudude kohta lepingu teistele osapooltele, kuigi leping seda nõuab,» põhjendas USA välisministeeriumi pressiesindaja Victoria Nuland.

USA suursaadik Eestis Mi­chael C. Polt kinnitas eile, et tema riik ja selle liitlased on üritanud kõik need aastad tööd teha, et Venemaad CFE täitmise juurde tagasi tuua.

«Pärast nelja aastat püüdlusi otsustasime, et vajame teistsugust lähenemist,» sõnas ta. «Ühendriigid ei luba enam Venemaal meie baase inspekteerida ja me ei edasta enam iga-aastaselt andmeid oma sõjaväe kohta. Olen aru saanud, et ka mitmed meie liitlased käituvad sarnaselt.»

Vene käitumine tõi muret

Tegu on sisult sama käiguga, mille Venemaa tegi 2007. aastal. «Me rakendame endiselt CFE lepingut selle ülejäänud 28 osalise suhtes,» kinnitas suursaadik Polt.

Ühtlasi lubab USA jätkata jõupingutusi, toomaks Venemaad kõnelustelaua juurde tagasi ja jõustamaks uuendatud tavarelvastuse piiramise lepe, millega võiksid ühineda ka Eesti ja teised Balti riigid.

Venemaa suursaadik NATO juures Dmitri Rogozin väitis ajalehele Izvestija, et USA välisministeeriumi pressiesindaja Nuland «on pikki aastaid üritanud Euroopa tavarelvastuse kontrolli küsimust politiseerida».

Rogozini sõnul ei soovi Venemaa vana lepet täita, sest see pärineb 1990. aastate algusest. «Selleks oleks vaja taastada Nõukogude Liit, sõlmida uuesti Varssavi pakt ja tuua Ida-Euroopa riigid sinna NATOst tagasi,» rääkis ta.

Eesti välisministeeriumi 1. poliitikaosakonna peadirektor Miko Haljas ütles eile, et läbipaistvuse vähenemine tavarelvastuse osas Euroopas pärast Venemaa 2007. aasta otsust CFE režiimist väljuda teeb Eesti murelikuks.

«Seda veel eriti Vene väevõimekuse suurendamise valguses meie piirkonnas,» märkis ta.
Eesti ei ole CFE lepingu osaline, kuna lepe ei ole uutele riikidele ühinemiseks avatud. Balti riikide puudumisele leppe osaliste seast on Venemaa korduvalt viidanud, avaldades kahtlust, et see võimaldab

NATO-l siia kontrollimatult relvastust paigutada.

Haljase sõnul on Eestil väga kahju, et läbirääkimised Euroopa tavarelvastuskontrolli režiimi uuendamise üle jõudsid patiseisu. USA samm pälvib aga meie tuge.

«Arvestades, et Venemaa ei ole viimase nelja aasta jooksul täitnud CFE kokkulepet ega ole ka näidanud tõsist soovi jõuda lahenduseni tavarelvastusrežiimi uuendamise osas, toetame täielikult USA ja teiste NATO liikmetest CFE liikmesriikide otsust peatada CFE lepingu rakendamine Venemaa suhtes,» ütles välisministeeriumi tippametnik. «Ühepoolne infovahetus ja lepingu täitmine ei saanud kesta lõputult.»

Haljas lisas, et kui Venemaa otsustab senisest jäigast lähenemisest loobuda, on võimalik kõnelustelaua juurde naasta.

Vägede arvukus ei muutu

Rahvusvahelise Kaitseuuringute Keskuse nooremteadur Kaarel Kaas ütles, et tegu on tõenäoliselt ühe signaaliga mitmest, et Vene-USA «reset» on mööda saamas ning Vene-Lääne suhted hakkavad taas pingestuma.

Tema sõnul on oluline tähele panna, et USA-poolsete sammude sisu puudutab info edastamist ja jagamist: Venemaa ei saa enam regulaarset teavet USA Euroopas paiknevate väekoondiste ja relvasüsteemide kohta. Samas reaalseid muudatusi USA vägede arvukuses ei kaasne.

«Kõik see toimib Washingtoni poolt endiselt nõnda, nagu CFEs kokku lepitud,» rääkis Kaas. «Eesti jaoks on USA samm tähenduslik eelkõige Vene-Lääne suhete laiema konteksti tõttu.»

Venemaa vastureaktsiooniks võib pidada president Dmitri Medvedevi eilseid avaldusi võimalikust taganemisest strateegiliste relvade piiranguid käsitlevast START-leppest ja rakettide Iskander paigutamisest Kali­ningradi.

«Nendel seisukohavõttudel pole aga tavarelvastuslepinguga mingit pistmist,» märkis Kaas. «Need indikeerivad peamiselt Moskva soovi kasutada võimalust suhete pingestamiseks läänega – see on Vene poliitilise juhtkonna valik.»

Euroopa tavarelvade lepe

•    Sõlmiti 1990. aastal toonaste NATO ja Varssavi pakti liikmesriikide poolt, jõustus 1992. aastal. Lepingu oluliseks osaks oli poolte infovahetus vägede arvukuse kohta ja vastastikused inspekteerimiskäigud, mis pidid suurendama usaldust.

•    2007. aastal teatas Venemaa, et peatab leppe täitmise, kehtestades sisuliselt moratooriumi, ometi lõplikult leppest ei taganenud.

•    2010. aastal üritati pidada kõnelusi leppe uuendamiseks, töötamaks välja selle üldpõhimõtteid. Kevadeks oli aga selge, et kõnelused jooksevad ummikusse.

•    Praeguseks on USA ja tema liitlased teatanud Venemaale, et lõpetavad ka omalt poolt viimase suhtes leppe täitmise. Teiste osaliste suhtes täidetakse aga dokumenti edasi.

Allikas: PM

 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles