Eesti esindaja Rahvusvahelises kriminaalkohtus (ICC) Tiina Intelmann valiti täna ICC liikmesriikide assamblee presidendiks.
Eesti alustas rahvusvahelise kriminaalkohtu riikide assamblee juhtimist
12. detsember 2011, 19:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Järgmisel kolmel aastal juhib Eesti 120 liikmesriigiga ICC tööd ning suunab kohtu toimimist puudutavaid läbirääkimisi.
Välisminister Urmas Paeti sõnul peab Eesti järgmisel kolmel aastal tagama poliitilise toetuse kohtu tööle. «Kohtu tõhusaks toimimiseks on poliitiline toetus hädavajalik näiteks vahistamiskäskude täitmisel ja kohtu ülemaailmse kehtivuse saavutamisel,» ütles välisminister.
Paeti sõnul võib rahvusvahelise kriminaalkohtu loomist pidada viimaste kümnendite üheks suuremaks läbimurdeks rahvusvahelises õiguses. «Kriminaalkohus on vahend, et hoida ära raskeid inimõiguste rikkumisi, rajada alus jätkusuutlikule rahule, edendada konfliktis kannatanud ühiskondade leppimist ja ülesehitamist,» märkis Paet.
Ta lisas, et niinimetatud Araabia kevade sündmuste taustal on vajadus rahvusvahelise kriminaalõigusemõistmise ja eriti rahvusvahelise kriminaalkohtu järgi taas kord selgelt olemas. «Ajaloos on mitmel puhul loodud ajutisi rahvusvahelisi tribunale, näiteks endises Jugoslaavias ja Ruandas toime pandud kuritegude üle kohtu mõistmiseks. Kuid nüüd on olemas toimiv rahvusvahelisel kokkuleppel põhinev alaline kohus,» märkis ta.
ICC jurisdiktsiooni alla kuuluvad genotsiid, inimsusevastased kuriteod ning sõjakuriteod. ICC alustab menetlust, kui siseriiklikud kohtud ei ole võimelised või ei soovi nende kuritegude toimepanijaid vastutusele võtta. Kohus võib menetlust alustada ka ÜRO julgeolekunõukogu soovil. Vastavalt eelmisel aastal Ugandas Rooma statuudi ülevaatekonverentsil tehtud otsusele saab kohus alates 2017. aastast menetleda ka agressioonikuritegusid. Rahvusvaheline kriminaalkohus tegutseb Haagis. Kohtu 18 kohtunikku ja prokurör valitakse osalisriikide poolt.