Gaasikriisile asus sekundeerima külmataat

Evelyn Kaldoja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Prantsusmaal Vahemere ääres ilutseva Marseille’ linna palmid kattusid eile põhjaeuroopaliku lumekihiga, linna lennujaam suleti.
Prantsusmaal Vahemere ääres ilutseva Marseille’ linna palmid kattusid eile põhjaeuroopaliku lumekihiga, linna lennujaam suleti. Foto: AFP / Scanpix

Lõppev nädal muutis jaanuari suurele osale Euroopast eriti kehvaks – sissejuhatuseks jättis Venemaa nad gaasita, seejärel tuli välja üle keskmise krõbe külm.


Eile mõjutas gaasikriis 18 Euroopa riiki. Neljapäevaste Brüsseli-kõneluste tulemusel jõudis eile Kiievisse 20 ELi vaatlejat, kes peavad kontrollima, kas Moskva süüdistused, justkui varastaksid ukrainlased läbi nende maa liikuvat teiste riikide gaasi, vastavad tõele.



«Vaatlusmissiooni kohta on sõlmitud kokkulepe,» teatas Euroopa Komisjon.     «Nüüd on vältimatult selge, et gaasi peaks igasuguse viivituseta Euroopa Liitu tulema hakkama.» Samas oli ikkagi ebaselge, millal Moskva selle nädala keskel suletud gaasikraanid avab.



Näiteks juba kolmandat päeva keskkütteta elavas Bulgaarias näitasid eile päeval kraadiklaasid viit ja öösel 12 miinuspügalat. Kümned koolid olid sulgenud uksed ja haiglad lükkasid edasi operatsioone. Nii Bulgaarias kui nendega võrdväärsesse olukorda sattunud Serbias peatasid kütusekriisi tõttu töö ka veel mõned ettevõtted ja osa katlamaju lülitus gaasilt naftale.



Paljudes riikides süvendas muret ootamatult külmaks muutunud ilm, mis lisaks tegi ka laastamistööd gaasist sõltumatutes valdkondades.



Näiteks Saksamaal takistas pakane ka veetransporti suurtel jõgedel – Elbel, Oderil ja Havelil. Uudisteagentuuri AFP teatel ootab see maa üht viimase saja aasta külmimat talve, mis võib mägisemates piirkondades kaasa tuua ligi 35-kraadise pakase.



Talve halvimat poolt said tunda ka gaasikriisist säästetud Lõuna-Euroopa riigid. Lumesaju tõttu oli sunnitud töö peatama Madridi Barajase lennujaam. «Pole ei saabuvaid ega väljuvaid lende,» kirjeldas lendude arvult Euroopa neljanda, Barajase esindaja olukorda eile pärastlõunal. Õhtuks siiski lennujaama tegevus vähemalt osaliselt taastus.



Kehv ilm mõjutas ka mööda maanteid kulgevat transporti. Hispaania pealinna ümbrusse tekkis sadu kilomeetreid liiklusummikuid, lisaks sattusid põhjaeurooplasele päikeseliste puhkustega seostuva riigi autojuhid ebatavalistes ilmastikutingimustes ka ebatavaliselt paljudesse liiklusõnnetustesse.



Prantsusmaal halvas talveilm Vahemere ääres asuva Marseille’ linna lennujaama ja sadama töö. Ööl vastu eilset jäi seal elektrita 10 000 kodu. Ka Toulouse’i lennuväli oli suletud, kohalik politsei ei lubanud teedele raskeveokeid.



Märksa rõõmsamaid teateid saabus aga Hollandist. Nimelt andsid korralikud miinuskraadid Amsterdamile võimaluse pidada üle 12 aasta esimest korda maha uisutamisvõistlused vabas õhus.



«See on Holland oma ilusaimal kujul,» kiitis 62-aastane Marie-Therese Sluijters-Rompa AFP-le. Tema sõitis selle puhul abikaasaga päevaks Kinderdijki kanalitele sajanditevanuste tuulikute vahele uisutama ja postkaartlikku vaadet nautima.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles