Tänane ootamatu teade, et Põhja-Korea diktaator Kim Jong-il on surnud, suurendas kartust, et teine dünastiline võimupärimine maailma ühes suletumas riigis võib destabiliseerida olukorda Korea poolsaarel.
Võimalikud arengud Kim Jong-ili järgses Põhja-Koreas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Uudisteagentuur AFP koostas ülevaate asjatundjate prognoosidest selle kohta, mis tuumarelva omavas totalitaarses riigis lähiajal juhtuma võib hakata.
Mis nüüd juhtub?
Kim Jong-ili surnukeha asetatakse rahvale hüvastijätmiseks Kumsusani paleesse, kus vaatamiseks on üles pandud ka tema isa, Põhja-Korea asutaja ja igavese juhi Kim Il-sungi palsameeritud laip.
Pärast Kimi matust 28. detsembril suundub tähelepanu võimu üleandmisele, kuid seni pole teada, kuidas see aset leiab. Kim Jong-uni staatus oma isa mantlipärijana selgus alles mullu septembris.
Ilmselt võib minna mitu aastat, enne kui kolmas Kim täielikult oma autoriteedi kinnistab. Isegi Kim Jong-il, kes määrati oma isa järeltulijaks 14 aastat enne Kim Il-sungi surma, pidi ootama kolm aastat pärast isa lahkumist, enne kui ametlikult võimupartei uueks juhiks sai.
Kes riiki juhib?
Põhja-Korea juhtkond on kurikuulus oma salapärase tegutsemise poolest. Kuid seni viitavad kõik märgid sellele, et Kim Jong-unist saab riigi uus liider oma tädi (Kim Jong-ili õe) ja tema mehe suunava käe all. Kim Kyong-Hui ja Jang Song-Thaek on pikka aega olnud noormehe mentorid ja peaksid aitama kogenematul Kimil end parteilise ja sõjaväelise eliidi seas kehtestada.
Millised on ohud?
Põhja-Korea on minevikus korduvalt oma naabrite ja laiema maailma suhtes ootamatult ja agressiivselt käitunud ning osa vaatlejaid kardab nüüd, et vähetuntud ja sõjaväelise kogemuseta Kim Jong-un võib oma südikuse demonstreerimiseks korraldada tuumakatsetusi või muid provokatsioone.
Suhted Lõuna-Koreaga on olnud pingelised pärast kaht mullust intsidenti kahe riigi piirialal, milles sai kokku surma 50 lõunakorealast. Kuulujuttude järgi soovis Kim rünnakutega tagada oma poja esiletõusmist.
Kas Põhja-Koreas võivad puhkeda rahutused?
Paljud eksperdid usuvad, et Põhja-Korea eliidil on suur huvi, et säiliks status quo, mistap ei ürita võimupartei ja sõjavägi tõenäoliselt n-ö paati raputada.
Analüütikute sõnul on rahutused vähemalt lähitulevikus vähetõenäolised. Samas kui Kim Jong-un ei saa oma rollis hakkama ja järgneb segane võimuvõitlus, on keeruline midagi välistada.
Uus riigipea, kes peab rinda pistma niigi paljude probleemidega, nagu valdav toidunappus rahva seas, loobub ilmselt ambitsioonikatest plaanidest.
Miks Põhja-Korea oluline on?
Põhja-Korea on oma naabritele arvestatav vaenlane, sest tegemist on riigiga, kus sõjaväes teenib 1,2 miljonit meest ja mis omab nii keemilist kui ka tavarelvastust, sealhulgas tuhandeid lühi- ja keskmaarakette. Pyongyang arendab välja ka kontinentidevahelist ballistilist raketti, mis oleks võimeline ründama USAd.
Ekspertide hinnangul on Põhja-Koreal piisavalt plutooniumi, et ehitada kuus kuni kaheksa aatompommi, kuid pole selge, kas riik suudab toota ka tuumalõhkepäid oma rakettide jaoks. Naaberriikide ja USA katsed sundida Põhja-Koread tuumarelvast loobuma on seni luhtunud.
Mida teevad teised riigid?
Pyongyangi peamine liitlane Peking üritab teha kõik endast oleneva, et aidata oma vaesunud naabrit, sest kardab stalinistliku režiimi kokkukukkumise korral miljonite põgenike saabumist Hiinasse.
Jaapan ja Lõuna-Korea suhtuvad ärevalt igasugustesse ootamatutesse arengutesse ning jälgivad olukorda pingsalt, USA on teatanud, et kavatseb endiselt seista oma kahe suurima Aasia liitlase julgeoleku eest.